õhuga kontaktis oleks. Las veiniaroomid jäävad ,,avanema" pokaali. Pikalt laagerdunud veinid vajavad aroomide avanemiseks ümber valamist karahvini. Kontakt õhuga ning soojenemine toa temperatuurini avavad alles siis veini maitsed. Jällegi, teades, et soovite seda veini jätta nautimiseks võimalikult pika aja jooksul, on parem peale veini valamist karahvini, viimane kohe korgiga sulgeda. Nii säilitate hea veini ligi nädalaks. Dessertveinide, jääveinide ja portveinidega kiirustama ei pea, ega tohigi. Nii kontsentreeritud ja korraga palju maitseid pakkuvad veinid säilitavad oma parima iseloomu nädalateks (kergemate dessertveinide ning lihtsate portide puhul võiks säilitada neid külmikus). Aroomide säilimine: Kuivad ja poolkuivad valged veinid, näiteks Sauvignon Blanc 2-3 päeva külmikus; Roosad veinid 2-3 päeva külmikus; Lihtsad magusad veinid 5-6 päeva külmikus;
Läänes jõuavad need välja Hispaania piirini. Enamik meil tuntud laua- ja maakonnaveine pärineb just sellest kandist. Suurepärane kliima ja uued tehnoloogiad võimaldavad valmistada ka arvestatavaid apellatsiooniveine. Piirkondadest tuleks meelde jätta St. Chinian, Faugéres, Corbiéres, Minervois, ja Fitou. Roussilloni regioon on tuntud Vin Doux Naturelle nimetust kandvate valgete ja punaste veinide poolest, mis stiilist ja valmistusmeetodilt sarnanevad portveinidega. Rhône Genfi järvest alguse saava järve kallastel paiknevad viinamarjaaiad jagatakse Põhja- ja Lõuna-Rhône'i aladeks. Veidi peale Lyoni linna asuvad jõe järskudel kallastel Côte-Rôtie viinamarjaaiad. Seal tuleb tuntud punane vein, mille valmistamiseks kasutatakse Syrah' ja vähesel määral valge Viogner' marju. Järgnevad piirkondadest Condrieu, St. Joseph, Hermitage, Grozes-Hermitage, Cornas ja St. Peray.
annaabi.ee 
