1) Mida uurib keemia? Keemia uurib aineid ja nende muutumist teisteks aineteks 2) Mis on puhas aine ja segu? Puhas aine koosneb ühest ainest: suhkur,vask , Segu koosneb mitmest ainest: vesi,õhk 3) Tehismaterjalid: teras,paber,tsement,tellis,alumiinium, Looduslikud materjalid: puit,puuvill, paekivi 4)Aine füüsikalised omadused: värvus,maitse,magnetiline,soojusjuhtivus,elektrijuhtivus,sulamis juhtivus,tugevus,kõvadus,keemistemperatuur 5) Aine 3 olekut? Tahke: jää,lumi,rahe, Vedel: vesi, Gaasiline: veeaur 6) Mis on tihedus, selle valem ja ülesanne? 8) Mis on nähtus? Nähtus on muutus looduses. 9) Mis on füüsikaline ja keemiline nähtus? Füüsikalisel nähtusel muutub aine vaid füüsikalised omadused: sulamisel,saagimisel, Keemilisel nähtusel tekivad uued ained: põlemisel 10) Keemilise reaktsiooni tunnused? Valgusefekt, soojuse eraldumine, värvuse muutus, iseloomulik lõhn, gaasi eraldumine, sademe teke. 11) Keemilise reaktsiooni tingimused? Sooj...
Loksa Gümnaasium Laboratoorne töö nr. 2 Ainete eraldamine segudest Johanna Mänd Loksa 2011 Katse nr. 1 Liiva eraldamine soolast (NaCl) Katsevahendid: Sool, liiv, portselankauss, vesi, elektripliit, kaal, keeduklaas. Sega keeduklaasis liiv, sool ja vesi (nii, et sool ja vesi lahustuksid). Seteta liiv põhja ning nõruta soola ja vee lahus portselankaussi. Aurusta elektripliidil vesi sooladest välja. Kaalu soolad ära. Tulemused: Liiv ja sool on eraldatud. Soola oli segus 0,7 g. Järeldus: Liiva saab eraldada soolast setitamise, nõrutamise ja aurustamise läbi. Katse nr. 2 Vasksulfaadi (Co2So4) eraldamine söögisoodast (Na2CO3) Katsevahendid:
neeldumisspektri järgi. lainepikkusel 445 nm. Samuti langeb katsetulemustes nähtav piik 474,50 nm juures Töö eesmärk: Määrata karotenoidide ja klorofülli neeldumisspektrid. küllaltki täpselt kokku võrdlusmaterjalis oleva - karoteeni (475 nm) ja luteeni (473 Töövahendid: Portselankauss, uhmrinui, pipetid, filterpaberid, mensuurid, nm) lainepikkustega. Kattuv piik on iseloomulik karotenoididele. Sellest järeldub, et spektrofotomeeter, küvetid, vetikapulber (Spirulina tabletid), heksaan, atsetoon. kastse käigus saadud tulemused on reaalsed ning katse õnnestus. Lahus 1 spekrtilt on
vett. Kas kogu sool Antud on sinist värvi hüdraatunud vask(II)sulfaat lahustus? Kas saadi CuSO4·5H2O. küllastumata või 2.1 Tuvastada veevaba vask(II)sulfaadi värvus, küllastunud lahus? kasutades aurustamist. 3. 60°C juures (vajalik piirituslamp, segamiseks pulk ja portselankauss+ valmistati 275 g statiiv+ rõngas) kaaliumnitraadist 2.2 Määrata veevaba vask(II)sulfaadi lahustumise küllastunud lahus. Mitu soojusefekt ja põhjendada nähtust lähtuvalt keemilise g kaaliumnitraati sideme energeetikast. kristallub sellest lahusest välja, kui jahutada see 30°C-ni?
b) Koosneb mitme aine osakestest. c) Tahke, vedel ja gaasiline. 2. Keemialaboris kasutatavad anumad, 2b. ohutusnõuded. a) Katseklaas- katsete tegemiseks. b) Keeduklaas- lahuste valmistamine ja keetmine. c) Kolb- lahuste valmistamine, hoidmine. d) Mõõtesilinder- vedeliku koguse mõõtmine. e) Pipett- aine transportimine f) Tilgapipett- sama mis eelmine ainult et tilkades. g) Lehter- abi ümbervalamises. h) Portselankauss- tugevaks kuumutamiseks. i) Portselantiigel- lahtisel leegil kuumutamiseks. j) Tiiglitangid- tiigli hoidmiseks k) Uhmer- aine peenestamiseks. 2b. a) Jälgi tööjuhendit ja õpetajat. b) Ära sea ennast ja teisi ohtu. c) Ole ettevaatlik tulega. d) Hoia töökoht puhas. e) Kasuta võimalikult väikeseid aine koguseid. f) Tundmatuid aineid nuusuta eemalt, ära joo ega maitse. 3. Keemiliste reaktsioonide tunnused.
(FeCl 3, 6H2O, MnCl24H2O, CuCl26H2O, CoCl26H2O, NiCl26H2O. Lahusesse puistatud kristalli pind hakkab lahustuma ning soola dissotsiatsioonil tekkivad metalliioonid moodustavad silikaatioonidega vähelahustuvaid silikaate. (Kõrvalt vaadates vägid välja nagu korallid meres.) 2. Laboratoorne töö nr.2 .1. Ainete eraldamine segudest. Töövahendid: Statiiv, statiivirõngas, ristmuhvid, lehter, keeduklaasid, klaaspulk, jaotuslehter, filterpaber, portselankauss, segu-koosneb toiduõlist ja soolveest ning vee ja liiva segu. Katse 1. Lahustumatu aine eraldamine segust. Tegemist oli vee ja liiva seguga, Vesi valgub läbi filterpaberi välja kuid liiv ja filterpaberile pidama. Filterpaber eraldas suuremõõtmelised osakesed. Katse 2. Vastastikku lahustumatute vedelike eraldamine jaotuslehtriga ja lahustuva soola eraldamine vee aurustamisega. Eraldamsime jaotuslehtri abil soolvee ja õli omavahel. Pärast jaotamist soolvett kuumutades
Katseklaas katsete tegemiseks, ainete kuumutamiseks (ka lahtisel leegil). Keeduklaas katsete tegemieks, vedelike kuumutamiseks (ei või lahtisel leegil). Kolvid lahuste valmistamiseks ja hoidmiseks (kooniline- ja ümarkolb). Statiiv- katsevahendite hoidmiseks Mõõtesilinder vedelike koguste ligikaudseks mõõtmiseks Pipett vedelike täpseks mõõtmiseks. Tilgapipett vedelike tilkhaaval võtmiseks. Lehter vedelike valamiseks. Uhmer ja nui tahkete ainete peenestamiseks. Portselankauss ainete kuumutamiseks (ei tohi lahtisel leegil). Portselantiigel ainete kuumutamiseks lahtisel leegil. Tiiglitangid kuumade asjade tõstmiseks. Spaatel tahkete ainete tõstmiseks Põleti ehk piirituslamp ainete kuumutamiseks. Füüsikalised nähtused ainetega toimuvad muutused, kuid aine koostis jääb samaks, nt purunemine, aine ruumala muutumine soojendamisel või rõhu tõstmisel, oleku muutumine näiteks tahke aine sulamsiel.
Iga joonis peab olema nummerdatud (joonise numbrit võib rõhutada rasvases kirjas) ja allkirjastatud, mis sellel kujutatut sõnastab. Joonisele tuleb tekstis viidata ning joonis on paigutatud teksti kohe peale sellele viitamist (vt Näide). Näide: 15 Joonis 1. Põhilised laborivahendid: 1 - katseklaas, 2 - keeduklaas, 3 – mõõtsilinder, 4 – statiiv, 5 – seisukolb, 6 – ümarkolb, 7 – pipett, 8 – uhmer ja nui, 9 – portselankauss, 10 - tiigel. Valemid. Valemid eraldatakse muust tekstist kirjavahemärkidega, mis vastavad üldistele eesti keele reeglitele. Kõik märgid, arvud ja tähed tuleb paigutada valemis korrektselt ning kooskõlas valemi sisuga. Valemite vormistamiseks tuleb kasutada valemiredaktorit. Kogu töö ulatuses tuleb silmas pidada valemite ühtset kirjaviisi. Valemid kirjutatakse kaldkirjas (vt Näide). Näide: a2 + b2 = c2 Loetelud
annaabi.ee 
