lahustisse lahustunud? Kas tegemist on pihuse, lahuse või mõlemaga? Põhjenda! 2p! 2) Voldi filterpabrist filter! 3) Nõruta segust selgem osa puhtasse keeduklaasi! 4) Filtreeri segu! 5) Auruta ca 0,5 dl filtraati statiivil. C) Analüüs 4p 6) Millised ained eraldusid nõrutamise käigus? 7) Millised ained eraldusid filtreerimise käigus? 8) Millised ained eraldusid lahusest aurutamise käigus? 9) Kirjelda lõppsaadust portselankausis! 10) Matkates on samuti võimalik valmistada loodusliku vee puhastamiseks filter. Miks sellegipoolest alati pärast filtreerimist vesi läbi keedetakse? 2p 11) Kus saaks neid meetodeid igapäevaelus või tehnikas kasutada? 3p a. Nõrutamist saaks kasutada... b. Filtreerimine saaks kasutada... c. Aurutamine saaks kasutada... 2. MITTELAHUSTUVATE AINETE ERALDAMINE JAOTUSLEHTRIGA 11p
1.4 Töö käik. Bensoehape (benseenkarboksüülhape) Kolbi valatakse 5 g tolueeni, 250ml vett, lisatakse 17 g KMnO 4 . Segu kuumutatakse mehaanilisel segamisel veevannis 3-4 tundi. Reaktsiooni lõppemisest annab tunnistust segu violetse värvuse kadumine. Kui ettenähtud aja möödudes violetne värvus pole kadunud, lisatakse kuumale lahusele ettevaatlikult 10 ml etanooli ja pärast värvuse kadumist filtritakse sadenenud mangaandioksiid. Filtraat aurustatakse portselankausis mahuni 50-75 ml, jahutatakse ja hapustatakse soolhappega. Kontrollitakse, et pH oleks vähemalt 4. Sadenenud bensoehape filtritakse, pestakse filtril vähese hulga külma veega ja kuivatatakse õhu käes. Vajadusel kristallitakse ümber veest. Saagis on ligikaudu 80-85% teoreetilisest. Etüülbensoaat Kolbi paigutatakse 12 g bensoehapet, 50 ml etanooli ja lisatakse 4 ml kontsentreeritud väävelhapet. Segu keedetakse püstjahuti all veevannil 3 tundi. Püstjahuti asendatakse
Kolbi valatakse 5 g tolueeni, 250 ml vett, lisatakse 17 g KmnO4. Segu kuumutatakse mehaanilisel segamisel veevannis 34 tundi. Reaktsiooni lõppemisest annab tunnistust segu violetse värvuse kadumine. Kui ettenähtud aja möödudes violetne värvus pole kadunud, lisatakse kuumale lahusele ettevaatlikult 10 ml etanooli ja peale värvuse kadumist filtritakse sadenenud mangaandioksiid. Filtraat aurustatakse portselankausis mahuni 5075 ml, jahutatakse ja hapustatakse soolhappega. Kontrollitakse, et pH oleks vähemalt 4. Sadenenud bensoehape filtritakse, pestakse filtril vähese hulga külma veega ja kuivatatakse õhu käes. Vajadusel kristallitakse ümber veest. Saagis on ligikaudu 8085% teoreetilisest. Etüülbensoaat Reaktiivid: Bensoehape 12 g Etanool 50 ml Väävelhape 4 ml Aparatuur: 100 ml kolb, püstjahuti, lihtdestillatsiooniseade.
5M, 1.0M ja 1.5M lahust 9. Valasin mõõdetud 0.5M vesinikkloriidhappe lahuse portselankaussi nr1 ja käivitasin stopperi reaktsiooniaja mõõtmiseks 10. Reaktsiooni käigus eemaldasin reageerivalt ainelt vahtu, et paremini näha reaktsiooni. 11. Segasin plastik lusikaga ja metallnoaga, et reaktsiooni kiirendada, sest meil polnud terve päev aega. 12. Viimaks purustasin viimaseid reageerivaid kriiditükke, samuti, et reaktsiooni kiirendada. 13. Kui portselankausis kulgev reaktsioon oli lõppenud, panin stopperi kinni, fikseerisin aja ja kandsin tulemused tabelisse nr.1 Tabel: Vesinikkloriidhappe vesilahuse Reaktsiooniks kulunud aeg (s) Aeg (min) kontsentratsioon (M) ±0.05s ±0.05min 1. 0.5 3513sek 58,55min 57,
kaeta; Rullvõileibade, kihiliste võileibade ja einevõileibade ning võileivatortide söömiseks sobib eelroataldrik ja selle juurde kuuluvad kahvel ja nuga; Kõrgetes nõudes toidud peab panema lähemale laua tsentrile ja madalamates nõudes toidud sööjale lähemale. 4.4 Salatid Salateid võib serveerida eelroana, kerge einena, lisandina pearoa kõrvale või järelroana 2-6 C juures; Serveeritakse klaas- või portselankausis, aluseks leiva- või desserttaldrik, tõstevahendiks dessertlusikas või kahvel ja lusikas. Võib serveerida ka taldrikul, klaaspokaalis või vaagnal; Toorsalateid tuleb serveerida kohe vahetult peale valmistamist; 4.5 Supid Supid liigitatakse paksudeks, selge leemega ja erisuppideks; Suppe serveeritakse 65-75 C juures; Tükeldatud toiduainetest supid serveeritakse kausis;
mille eripäraks on osaliselt tühjaks õõnestatud kukli- või saiapoolikute immutamine vinegrettkastmega, mõnikord ka ainult õliga. SALATID 1. Kuidas salateid liigitatakse? Temperatuuri järgi (külmad ja soojad), kasutatud toorainete ja valmistamise tehnoloogia järgi (toorsalatid, segasalatid, kokteilsalatid), serveerimisviisi järgi (segatud salatid, kastmega ülevalatud salatid, segamata salatid). 2. Kuidas saab salateid serveerida? Salateid võib serveerida klaas- või portselankausis, külmtoidu-või praetaldrikul, klaaspokaalis või vaagnal. Neid võib serveerida aga ka salatilehel, saia või leivaviilul, singi- või vorstiviilu sisse keeratuna, aedviljade täidisena, saiast või muretaignast korvikeste täidisena, puuviljade täidisena, hamburgerite ja pitaleibade täidisena. 3. Millega salateid kaunistatakse? Salateid kaunistatakse selle koostisesse kuuluvate toiduainetega või nendega maitselt sobivate toiduainetega ja maitserohelisega. 4
söögiriistu ei panda. Rullvõileibade, kihiliste võileibade, einevõileibade, võileivatortide puhul pannakse lauale keskmine taldrik, keskmine nuga ja kahvel. Salatite serveerimine 236 Salateid serveeritakse eelroana, kerge einena, lisandina pearoa juurde, järelroana 2-6º C juures. Toorsalatid Serveeritakse vahetult peale valmistamist. Serveeritakse klaas- või portselankausis, keskmisel või suurel taldrikul, klaaspokaalis või vaagnal; Söömisel kasutatakse väikest või keskmist taldrikut, külmtoidukahvlit ja -nuga. Söömisel võib kasutada ka ainult keskmist kahvlit. Soojad salatid Serveeritakse vahetult peale valmistamist. Serveeritakse temperatuuril 65-75º C. Pearoana valmistatud salat pannakse portsjonina suurele taldrikule. Eel- või vaheroana serveeritakse salat suurel või keskmisel taldrikul.
annaabi.ee 
