Sõbrad aga soovitasid tal käsikirja ära põletada ning keskenduda pigem igapäevaelu kujutamisele. 1850. aastal, peale Egiptusest naasmist, alustas ta "Madame Bovaryga", mis nõudis talt viis aastat kirjatööd. Teos avaldati esmakordselt järjejutuna ühes Pariisi ajakirjas aastal 1856. Valitsus süüdistas esialgu kirjastajat ning autorit amoraalsuses, kuid kui teos raamatu kujul avaldati, sai sellele osaks soe vastuvõtt. See on klassikaline teos romantikast ja kättemaksust. Romaanis portreteeritakse noort provintsitari Emma Bovaryd ning kirjeldatakse tema abieluvälist suhet Rodolphe Boulanger`iga. 1858 sõitis Flaubert Kartaagosse, et koguda materjali oma järgmise romaani "Salammbô" jaoks, mille ta lõpetas peale neli aastat kestnud tööd. Oma lapsepõlvest inspiratsiooni ammutades kirjutas Flaubert järgmisena romaani "Tundekasvatus", mis nõudis talt seitse aastat vaeva. See teos kirjastati tema viimase lõpetatud teosena 1869.
tegelased, teenijad Figaro ja Susanna opera buffastt, ent neil on ka lüürilisi momente ja tõsidust. Mozartile tähendas ooperi komponeerimine nagu omaette maailma loomist ja ta jälgis huvi ning vahel isegi üllatusega, kuidas ta tegelased toimivad ja vastastikku reageerivad. Seetõttu on Mozarti ooperites olulisel kohal ansamblid. Näit ooperis ,,Don Giovanni" esineb peategelane Don Giovanni (Don Juan) peamiselt ansamblites, teda portreteeritakse selle kaudu, kuidas ta suhtleb teistega. Oluliseks abivahendiks oli talle orkester, mis nagu kommenteerib laval toimuvat ja tegelaste karaktereid, annab ,,allteksti". Mozart teelahkmel ,,Idomeneo" Wolfgang Amadeus Mozarti (1756-1791) loomingus on ooperil ,,Idomeneo" (1781) eriline koht. Kõigepealt juba seetõttu, et helilooja ise pidas ,,Idomeneod" üheks oma paremaks ooperiks. Samuti on põhjust väita, et just ,,Idomeneo"
samuti Rasul Rza (eriti poeemiga ,,Bolsevistik kevad", teemaks kolhoosnikute kangelaslik võitlus puuvillakoristusel). 1930. keskel kujunes juhtivaks töö teema, millele olid pühendatud näiteks Samed Vurguni poeem ,,Sõna naiskolhoosnikust Bastist", Rasul Rza luuletused ,,Minu riigile" ja ,,Bakuu", Mikail Musfiki luuletused ,,Igaviku laul", ,,Onu Dzabi", Mamed Ragimi luuletus ,,Nafta". Ülistatakse ka antifasistlikku võitlust Hispaanias (S. Vurguni luuletus "Surmapink", milles portreteeritakse Bulgaaria rahva juhti G. Dmitrovit;, R. Rza luuletused ,,Madriid", ,,Saksamaa", ,,Peata Timukad!", Musfiki luuletus ,,Vabaduse dastaan"), revolutsioonilist minevikku (Vurguni poeem ,,26" 26. Bakuu komissarist4; Süleyman Rustami poeem ,,Tsapajev"). Proosa. Proosa arenes 1920. aastatel luulega võrreldes aeglaselt ja selle tähendus oli väiksem. Domineerisid Dz. Mamedkulizade (1869-1932), S.S. Ahundovi (1875-1939), J.V. Tsemenzeminli (1887-1942) jt
annaabi.ee 
