· Prantsuse renessanss-skulptuur: O JEAN GOUJON NÜMFIDE RELJEEID "SÜÜTUTE KAEVUL" praegu Louvre's o Germain PILON HENRI II JA KUNINGANNA CATERINA DE' MEDICI HAUAMONUMENT "DIANA HIRVEGA" ??AUTORLUS · Prantsuse renessanssmaal: o Pole eriti silmapaistev o Esindatud ainult portree O JEAN CLOUET FRANCOIS Jean Clouet' poeg Mõlemad on portreteerinud kuningas Francois I'st · TUILERIES LOSS hävis 1871 asemele kuulus Tuileries aed · FRA maalikunstnik gootika ja renessansi vahepeal Jean FOUQUET Touers'i linnas ,,Meluni diptühhon" (?)
Ülo pakkus eesti suletud ja kitsas kultuuriruumis sedavõrd palju skulptuuriga seni seondamatuid uusi võimalusi, et publikul oli võimatu ükskõikseks jääda. Õuna loomingus leidis käsitlemist inimese subjektiivsem vaimne olemus. Võiks öelda, et ta fikseeris sügavalt inimlikke seisundeid, mida seni polnud eesti skulptuuris keegi üritanudki portreteerida. Tänu Ülo Õunale muutus eesti skulptuur tunduvalt kommunikatiivsemaks. Õun on oma võtmes portreteerinud kultuuritegelasi. Veljo Tormis dirigeerib lausa kolme käega, mis tekitab käte liikumise mulje. Paistab, et mingi side oli tal temast märksa noorema Miljard Kilgiga, kes on teinud temast fotorealistliku maali, Õun omakorda modelleeris Kilgist portreelise büsti. On ka Mikk Mikiveri portree kollase lipsuga, siis Kaljo Põllu, Juhan Viidingu groteski aetud portreed, Voldemar Panso, Gustav Ernesaks ja paljud teised.
Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe. Akadeemikunimetuse sai Köler Peterburi Kunstide Akadeemialt 1861.a., pärast seda, kui oli Roomas näitusele esitanud Cesese kiriku altarimaali teisendi ,,Kristus ristil" (originaal valmis kunstnikul 1858.a.) Nii sai saunamehe pojast akadeemik. 1862.a pöördus Köler tagasi Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Peterburis töötas Köler end kadestamisväärse positsioonini: ta on portreteerinud tsaar Aleksander II, olnud tsaari tütre joonistusõpetaja, õukonnanõunik, III järgu Anna ordeni kavaler, 1867. aastal anti talle Peterburi Kunstide Akadeemia poolt professori tiitel. Seda meistriteose "Riigikansler vürst Gortsakovi portree" eest. Venemaal elades külastas ta tihti kodumaad ja kodukohta. Kodumaistel teemadel on tehtud "Kunstniku sünnipaik", eesti neiu kujutis "Ketraja". Ühiskondlikult tähtsad olid 1864.a. maalitud F.R.Kreutzwaldi
Toulouse-Lautrec oma maalidel? Kujutas oma maalidel Pariisi ööelu, maalis kuulsaks Marlinge Rouge'i . 10) Kuhu läksid õppima eesti kunstnikud 20. sajandi alguses, miks? Eesti kunstnikud läksid õppima Pariisi, 11) Keda võib 20. sajandi alguse Eesti maalijatest impressionistideks nimetada? V.A. Ormissoni ja K. Burmani 12) Kes oli varalahkunud andekas illustraator? Vara lahkunud andekas illustraator oli A. Uurits???? 13) Nimeta Eesti kunstnike ja kirjanike, keda on portreteerinud N. Triik? Kunstnikud- K.Mägi, A.Laikmaa. Kirjanikud- Liiv,Tuglas, Suits. 14) Kelle maale, Eesti kunstnikest on oksjonitel müüdud miljoni eest? Konrad Mäe maale, kapri maal. ''Veneetsia'', ''Obersdorfi maastik''. 15) Nimeta K. Mäe väljaspool Eestit tehtud maastikumaale? Maalis Norra maastiku, kapri maastiku. 16) Mida õppis Jaan Koort ennem skulptuuri juurde jõudmist? Enne skulptuuri juurde jõudmist õppis maalikunsti. 17) Nimeta J. Koorti animalistikat, milline töö on tuntuim?
· 1953. aastal lõpetas õpingud Tallinnas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis · Alates 1953. aastast kuulub ta Eesti Kunstnike Liitu ja osaleb näitustel · 19621977 töötas Muuga samas koolis õppejõuna, seejärel hakkas vabakunstnikuks · 1965. aastast alates on Leili Muuga teeneline kunstnik Looming · Maastiku- ja meremaalid ning silmapaistvad on suured kompositsioonid · Aga ka emotsioone ja intiimset õhustikku peegeldavaid lillemaale ning natüürmorte · Leili Muuga on portreteerinud hulka loomeinimesi: o Mari Adamson (1963) " iga m ind c o Anna Ekston (1967) üats 38,5
tagaplaanil hämarus. Siiski on valguse ja varju piirid mahedad, mitte teravad. Tema töödes tulevad eriti välja Hollandile iseloomulikud pruunikad ja hallid värvitoonid. Inimeste kujutamises oli oluline nende sisemaailm, mitte väline ilu. Rembrandtil oli arutu kollektsioneerimiskirg ostis teiste kunstnike maale ja vanu asju. Selle tõttu sattus majanduslikesse raskustesse ja läks elu lõpul pankrotti. Rembrandt abiellus rikka noore aadlidaami Saskiaga, keda ta on palju portreteerinud. Esimene Rembrandti kuulus töö oli surmateemaline ,,Dr. Tulpi anatoomialoeng" 1632. See kujutas inimese lahkamist dr. Tulpi poolt. Arsti ümber paiknesid linnavalitsuse liikmed (grupiportree). Maal sai väga populaarseks. Järgneva kümne aasta jooksul maalis Rembrandt elurõõmsaid, toretsevaid ja soojades kuldsetes toonides maale. Tuntumad maalid sellest ajast on akt ,,Danaë", ,,Autoportree Saskiaga", ,,Aabram ohverdab Iisakut". ,,Danaë" jaoks poseeris Saskia
Galeriis (2007). Tema teoseid on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna Kunstihoone Fondis, Riiklikus Tretjakovi Galeriis, Magnitogorski, Permi ja Nikolajevski muuseumides jm. · Tema loomingus moodustavad valdava osa maastiku- ja meremaalid ning silmapaistvad on suured kompositsioonid. Järjepidevalt on Muuga viljelenud aga ka emotsioone ja intiimset õhustikku peegeldavaid lillemaale ning natüürmorte. Leili Muuga on portreteerinud hulka loomeinimesi. Tema modellideks on olnud Veljo Tormis (1970), Anna Ekston (1967), Mari Adamson (1963) ja mitmed teised kunstnikud ja muusikud. Viimastel aastatel tehtust võib nimetada Malle Leisi ja Tiiu Pallo-Vaigu portreesid. Tema arvates on heliloojad alati Eesti loodusega seotud. Leili Muuga töid on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna Kunstihoone Fondis, Tretjakovi Galeriis ja Venemaa mitme kunstimuuseumi kogudes. Tunnustused:
Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe. Akadeemikunimetuse sai Köler Peterburi Kunstide Akadeemialt 1861.a., pärast seda, kui oli Roomas näitusele esitanud Cesese kiriku altarimaali teisendi ,,Kristus ristil" (originaal valmis kunstnikul 1858.a.) Nii sai saunamehe pojast akadeemik. 1862.a pöördus Köler tagasi Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Peterburis töötas Köler end kadestamisväärse positsioonini: ta on portreteerinud tsaar Aleksander II, olnud tsaari tütre joonistusõpetaja, õukonnanõunik, III järgu Anna ordeni kavaler, 1867. aastal anti talle Peterburi Kunstide Akadeemia poolt professori tiitel. Seda meistriteose "Riigikansler vürst Gortsakovi portree" eest (õli, Moskva Ajaloomuuseum). Kölerist sai väga kaalukas mees - professor, kes liigub Peterburis vene võimukandjate kõige kõrgemas seltskonnas ja kellel on head tutvussidemed keisriga ja keisrikojaga.
Kuressaare Gümnaasium Johann Köler Kuressaare 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Lapsepõlv ja esimesed aastad maalikunstnikuna 3.Johann Köler rahvamehena 4..Johann Köler maalikunstnikuna 5.Kokkuvõte 6.Maalid 7.Kasutatud kirjandus 1.Sissejuhatus Johann Köler (1826-1899) on Eesti rahvsliku maalikunsti teerajaja ja progressiivne ühiskonnategelane.Tema meelisalaks oli portreekunst.Tema portreteeritud isikute ring oli väga suur.Eesti talumehest Vene tsaarideni.Ta on portreteerinud ka paljusi Itaalia ja Krimmi maastikke. Köleri arvukas looming portree-, ajaloo-, zanri- ja maastikumaali alal lõi eesti professionaalsele maalikunstile kindla aluse, millele järgnevad kunstnike põlvkonnad võivad julgesti toetuda.Johann Köler oli esimene eestlane, kes sai tollase parima kunstihariduse ta lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia, millele lisandus mitmeaastane enesetäiendus Euroopas reisides. Ta tegi hiilgavat karjääri: oli sama
165657, õli lõuendil, 318 x 276 cm, Prado muuseum, Madriid Kuid paremad tolle perioodi maalid, ühtlasi Velazquezi suurimad meistriteosed, on kaks suurt kompositsioni, nimelt "Õuedaamid" (Las Meninas, 1656) ja "Ketrajad" (Las Hilanderas, u. 1657). "Õuedaamid" kujutab kunstnikku ennast kuninga ja kuninganna topeltportreed maalimas; valitsejate figuurid peegelduvad tumeda ruumi tagaseinas olevas peeglis, Esiplaanil on väike infant Margarete (keda Velazquez korduvalt on portreteerinud), ümbritsetuna õuedaamidest ja kääbustest. Maalil puuduvad peaaegu täiesti lokaaltoonid, teose mõju on rajatud peamiselt õhu ja valguse kõige peenemate nüansside tabamisele. Veel võluvam oma vabaduse ja loomulikkusega on "Ketrajad". Kunstnik on siin kujutanud Madriidi vaibatöökoda; esiplaanil on elusuuruses ketrajad tööl, tagaplaanil näeb müügiruumi, kus suursugused daamid uurivad ülesriputatud vaipu. Nagu "Õuedaamide" pildis, ei ole siin peaasjaks
oma elust ja ajastust omalaadse inventuuri, meenutades sündmusi, mis jäävad põhiliselt aastaisse 1980-2001. See ei ole ajajärgu täpne dokument, pigem on kirjas eredamad sähvatused, mis on ajaproovile vastu pidanud. Punk ja nõukogude aeg; muretu kulgemine kuldses kolmnurgas Moskva, Varblane, Pegasus; Vennaskond, Metro Luminal, Sõpruse Puiestee ja teised bändid; hullumaja ja põgenemine Soome; seiklused Venemaal ja armastus. Autor on köitvalt portreteerinud ka omaaegseid värvikaid tegelasi, kellest nii mõnegi saatus oli traagiline. 9. Raoul Kurvitz `` Attitude. Ülevaade hoiakulisest popkultuurist.`` (2008) - Raamat annab populaarses kultuuriloolises laadis ülevaate ajavahemikus 1789--1968 toimunud olulisematest ajaloolistest tähtsündmustest, autoritest ja kultuuriilmingutest, samuti popkultuuri mõistmiseks vajalikest sotsiaalsetest ja poliitilistest pidepunktidest,
korral veel tükeldatakse ja puhastatakse ning saadetakse siis taaskasutusse. ,,Vabad aminohapped või nukleotiidid või nukleotiidide eellased lähevad algainetena sisse tavalisse ainevahetusse," täpsustab Maimets. Nii saab sihipäraselt tapetud ja eeskujulikult lahti monteeritud rakust uue. Järgimist vääriv kokkuhoid. Rainer Kerge (1977) on õppinud bioloogiat, töötab Õhtulehes ajakirjanikuna. Varem portreteerinud valke Tarkade Klubis. KLOTS Kontrollitud rakusurma aitas paljastada pisike uss Hiirte-rottide ja äädikakärbse kõrval on üks teadlaste lemmikloomi varbuss (Caenorhabditis elegans) umbes millimeetri pikkune ümaruss, kelle päris kodu on mullas ja kes sööb baktereid. Laboris söödavad teadlased teda sageli kolibakteritega. Varbuss on geneetikas ja neurobioloogias mudelorganismina tänuväärne seetõttu, et tema rakkude arv on konstantne: hermafrodiitidel on 959, isastel 1031 rakku
7000 töökohal. Rohkem kui pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed passiivse suitsetamise all. 6 Suitsetamise mõju ühiskonnale Miks alustavad suitsetamist? Tubaka müüjad on portreteerinud suitsetamist kui mehist maskuliinset harjumust, mis seostub tervise, õnne, vormisoleku, jõukuse, võimu ning seksuaalse eduga. Enamik inimesi hakkavad suitsetama sotsiaalsetel põhjustel ja jätkavad seda harjumusest või psühholoogilisest vajadusest. Kujunenud on välja vaimne ja füüsiline sõltuvus, mistõttu loobumine on väga raske. Miks suitsetavad noored? Iidolite eeskuju Uudishimu Madal enesehinnang või haridustase
Novellis "Maailma lõpus" satub noor meremees hiiglasneiu armukeseks. Et hukust pääseda tapab mees oma partneri. Pärast nimetatud novellikogude ilmumist on loomingus kümneaastane vahe. 30-ndate aastate keskel kirjutab Tuglas novelle, marginaale ja romaani "Väike Illimar", mis kuulub juba poeetilise realismi perioodi. See jätkub Teise maailmasõja ajal lüürilise lühiproosa koguga "Unelmate maa". Uusrealism Tuglas on kirjutanud tuhandeid lehekülgi kriitikat, esseesid, portreteerinud maailmakirjanikke nagu Ibsen, Shakespeare, Aleksis Kivi jt. Ta on kirjutanud ka reisikirju. Temalt ilmusid "Teekond Hispaania", "Teekond Põhja-Aafrika", "Ühe Norra reisi kroonika" jms. Ta hakkas kirjutama marginaale. Marginaalid on tabavas sõnastuses mõtisklused mitmesuguste elunähtuste kohta: looduse, kunstiküsimuste või päevasündmuste kohta. Viimane marginaalide kogumik ilmus 1966.a kirjaniku 80-ndaks jubeliiks. Näiteks marginaal "Kolgata teel" või "Kätkilaul". 1937
kompositsioon ,,Ärkamine nõidusunest". Pilt sümboliseeris eestlaste ja lätlaste rahvuslikku 4 ärkamist (praegustel andmetel kadunud, on säilinud vaid eskiis ).Vaeses peres kasvanuna tundis Köler meie rahva majanduslikke ja ühiskondlikke kannatusi põhjalikult. Loomingu teekäik Peterburis töötas Köler end kadestamisväärse positsioonini: ta on portreteerinud tsaar Aleksander II, olnud tsaari tütre joonistusõpetaja, õukonnanõunik, III järgu Anna ordeni kavaler, 1867. aastal anti talle Peterburi Kunstide Akadeemia poolt professori tiitel. Seda meistriteose "Riigikansler vürst Gortsakovi portree" eest (õli, Moskva Ajaloomuuseum). Kölerist sai väga kaalukas mees - professor, kes liigub Peterburis vene võimukandjate kõige kõrgemas seltskonnas ja kellel on head tutvussidemed keisriga ja keisrikojaga.
Henri de Toulouse-Lautrec suri ema käte vahel kaks ja pool aastat hiljem. Pärast poja surma hoolitses Adéle tema kunstilise pärandi eest ning annetas paljud tööd 1922. Aastal Albis avatud Toulouse-Lautreci muuseumile. Kunstniku graafiliste tööde kogu ja arvukad fotod andis krahvinna üle Pariisi rahvusraamatu kogule. Ema kujutavad maalid ning joonistused kõnelevad palju tema ja poja vahelistest lähedastest suhetest. Kedagi teist ei portreteerinud Toulouse-Lautrec nii sageli. Henri kujutas Adéle'i endast ainsat toetuspunkti kunstniku heitlikus elus. Elu kroonik Kindlustatud vanematelt saadava küllaldase rahalise toetusega, asus Toulouse-Lautrec Montmartre'il elu mööda saatma täiesti oma tahtmise järgi. Henri oli öölokaalide sagedane külastaja. Oma muljed kandis kunstnik visandiplokki. Vabadus aristokraatlikest ja kodanlikest käitumisnormidest, mida kunstnik Montmartre'il nautida
Ühiskondlikult tähtsad olid 1864.a. maalitud F.R.Kreutzwaldi portree ja feodalismivastane allegooriline kompositsioon ,,Ärkamine nõidusunest". Pilt sümboliseeris eestlaste ja lätlaste rahvuslikku ärkamist (praegustel andmetel kadunud, on säilinud vaid eskiis ).Vaeses peres kasvanuna tundis Köler meie rahva majanduslikke ja ühiskondlikke kannatusi põhjalikult. Peterburis töötas Köler end kadestamisväärse positsioonini: ta on portreteerinud tsaar Aleksander II, olnud tsaari tütre joonistusõpetaja, õukonnanõunik, III järgu Anna ordeni kavaler, 1867. aastal anti talle Peterburi Kunstide Akadeemia poolt professori tiitel. Seda meistriteose "Riigikansler vürst Gortsakovi portree" eest (õli, Moskva Ajaloomuuseum). Kölerist sai väga kaalukas mees - professor, kes liigub Peterburis vene võimukandjate kõige kõrgemas seltskonnas ja kellel on head tutvussidemed keisriga ja keisrikojaga.
Eelkõige teinud graafikat, kasutanud nii puulõiget kui vasegravüüri (erinevus: puulõige ei ole nii täpselt töödeldud) Passioon - Kristuse kannatuslugu, võib alustada juba paradiisiaiast (Aadama ja Eeva patustamine) Väike passioon - mõõtmed graafilistel lehtedel väiksemad Tuntum tahvelmaal Aadam ja Eeva - esimene suur aktimaal Saksa maalikunstis 2mx1m Lucas Cranach Vanem Wittenbergis - jõukas ja tuntud linnakodanik Ta on portreteerinud enamuste Saksa reformatsiooni juhte (Friedrich Tark) Palju altarimaale ja allegoorilist maalikunsti (nt Venus ja Cupido) 21.11.2007 Hans Holbein noorem nooruses elanud ja töötanud Shveitsis Võitis kuulsust esialgu raamatute illustraatorite ja graafikuna Rotterdami Erasmuse tööd "Narruse kiitus" kaunistatud Holbein noorema illustratsioonideg Pasquino kuju - paskvill Teravpilkeline teos
(50x60 cm). - ,,Kihelkonnakohtunik" portree - ,,Jüripäev" eriti tuntud, maalinud eesti talupoegi õlut joomas, piipu suitsetamas, 19.saj. lõpp. Paul Raud - Lõpetas Düsseldorfi akadeemia - K. Raua kaksikvend, looming 20.saj. algusesse. - Portretist, olustikumaalija - Olustikumaalid Lääne- Eestist, saartelt nt. ,,Muhu rauk", õlimaal (Ado Smuuli portree, muhu jõukas talumees istub trepil muhu rahvariietes). - Korduvalt portreteerinud ennast nt. ,,Autoportree kaabuga" - Olustikumaal ,,Lüps" (Düsseldorfile iseloomulik pruunide toonide kasutamine). - Maastikumaal ,,Motiiv Pakrilt" - Tuli Eestisse tagasi, elas siin elu lõpuni, pidas end eestlaseks. 8. Eesti skulptuur ja graafika 19-20.saj. August Weizenberg (1837-1921) - Külakäsitööline tisleri perekonnast Kanepist - Äratas nikerdustega tähelepanu põllumajandusnäitustel - Võitnud auhindu käsitöö eest nt. Nõelatoos oma ornamentikaga
selle traditsiooni alusel, mis valitses tema kaasajal Euroopas. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Klassikalistes luulezanrites ja vormides kirjutatud kunstipärased eestikeelsed luuletused tundusid teistele (O. W. Masing, J. H. Rosenplänter) nii ebatavalised, et Peterson ei leidnud neile avaldamisvõimalust. ,,Litograaf Fr. B. Dörbeck, rätsepmeistri poeg Viljandist, on ta kuju portreteerinud sünnipäevakingiks 1822; sõbralik vahekord nähtub nimeandmisest: ,,Iaak". Seal Dörbecki akvatintalehel seisab täisfiguuris see K. J. Peterson, kelle saleda keha hoiakus ja näoilmes on enesekindlust, kelle kahele poole kammitud pikad juuksed ja lõuani ulatuv põskhabe avaldavad eneseteadlikku trotsi. Parem käsi on pistetud suletudhõlmalise pika musta kuue põue, vasem toetub kõrvaloleva raamatulaua nurgale, ja üle laual lahtilöödud raamatu on pooleldi
annaabi.ee 
