Nende rõivad ei mõju enam tühjana, kuid katavad kogu keha. Kuna keskaegsele kunstnikule oli esmatähtis nägu ja selle ilma, siis anatoomia täpne arvestamine polnudki oluline. Seetõttu pole figuurides näha kontraposti jälgimist ning selle kajastusena tekkis S-tähte meenutav nn. gooti poos. Kõik figuurid on veenvalt elulised ja isikupärased, kõik väljendavad suursugust, kuid lahket väärikust, kõigist õhkub siirast usutunnet ja kindlust. Elavate inimeste portreteerimist skulptuuris esines gootikas harva, vaid suurnike pildid hilisgootika ajal nende hauaplaatidel. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks saab lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati rohkem tegema tahvelmaale. Suured aknad aga soodustasid vitraazi viljelemist. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid tinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. Ainult väiksemad detailid
näideteks. (Art Directory) Schiele lahkus Viinist 1911. aastal, otsides üksiolemist ja rahulikku elupaika mitmetes väikestes külades. Sel perioodil pühendus ta eriliselt autoportreede tegemisele. Niisamuti sisaldavad need tööd allegooriaid elust, surmast ja seksist. Schiele tegi ka mitmeid erootilisi vesivärvidega pilte sel ajal. (Leninimports) 3. Teosed ja temaatika Schiele n-ö suurimaks projektiks võiks pidada enese portreteerimist, millega ta savutas uue kehalise esteetika. Kasutades saksa kunstikriitiku Julius Meier-Graefe sõnu, oli Schiele ehmatavalt kõhn, kerge kondiga ja haiglaslikult varaküps. (Blackshaw 2007) Schiele leivanumbriteks võib pidada seksi ja surmaga seotud teemasid. Ta kasutas seksi kunstilise relvana. Paljud kaasaegsed pidasid teda arvukate autoportreede tõttu nartsissistiks. Schiele maalis end ebamehelikuna, just kui dandy või võika aktina. Tema enesekujutamistes
Dyci ülesandeks oli maalida kuninglikku peret ja kõrgseltskonda.. (,,Inglise kuningas Charles I jahil") Dyck oli õnnetipul (löödi rüütliks, sai ulmelisi summasid tööde eest). Dyck elas väga pillavat elu ja nõudis järjest suuremaid summasid. Et Dyck reaalsusesse tuua, otsis Charles I talle naise. Nördinud Dyck sõitis Pariisi, kuid prantsuse kuningas ei võtnud teda tööle ja Dyck tuli löödult tagasi Londonisse, kus jätkas kuningapere portreteerimist Dyci peetakse paraadportree loojaks. Paraadportreel on inimest kujutatud täispikkuses, riiete ja poosi abil on rõhutatud tema kuulumist kõrgseltskonda. 1641.a muutus poliitiline olukord Inglismaal teravaks ja Dyck otsustas kolida kodumaale. Korraldanud Antverpenis asjad tuli Londonisse naisele järele, kuid haigestus ja suri. Maetud on Londoni Püha Pauli katedraali. Oluline tähtsus inglise kunstile on van Dycki looming, kuna aastakümneid maaliti Inglismaal jäljendades van Dyci töid. 17
Gooti ornamentika looduslik taimelehed, abstarktne, geomeetriline. Gooti skulptuur sai alguse Chartres'i katedraali läänefassaadilt portaalide palestiku figuurid. Nägude realistlik ja isikupärane kästilus, õnnis ilme. Kõrggootika vabafiguurid S-tähte meenutav nn. gooti poos, anatoomiat ei arvestatud väga. Saksamaa skulptuur oli vähem seotud arhitektuuriga, asetses siseruumides, vabafiguuride loomine. Tundeküllasem, värvilised puunikerdised. Inimeste portreteerimist ilmnes gootikas väga harva. Gooti maalikunst klaasimaal vitraazikunst. Suurtes katedraalides olid aknad peamised maalikunstnike tegevusväljaks. Kujundati erivärvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinaribad, väiksemad detailid kanti värvidega klaasile. Koloriit oli värviküllas, kirgas. Chartres'i katedraal, Sainte-Chapelle. Itaalia seinamaal ja tahvelmaal. Suurmeistrid GIOTTO ja BONDONE. Giotto oli looduslähedane ruumikujutus ja maastikuline foon Firenze koolkond
saj peateemaks kogu Euroopas. Nii Kristus ristil (krutsifiks) kui Maarja Kristuse surnukehaga (Pietagrupp) mõjuvad sageli kohutavalt traagiliselt, eriti saksa kunstis. Neitsi Maarja Jeesus- lapsega (madonna) väljendab teistsuguseid tundeid. 15. saj algupoolel levisid Euroopas eriti kaunid ja armastusväärsed madonnad. Värvilised puunikerdused on muidu looduslähedased, kuid gooti poos muutub mõnikord liialdatuks ja ebaloomulikult kõveraks. Elavate inimeste portreteerimist skulptuuris esines gootikas harva. Gooti maali kõige silmapaistvamaks osaks tuleb pidada klaasimaali, vitraazkunsti. Kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki, seda asendasid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi tagaplaanile romaani ajastul õitsenud seinamaalikunst, seda viljeleti peamiselt väiksemates kirikutes. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid tinaribad, mis langesid kokku kujutise piirjoontega
annaabi.ee 
