Ants Laikmaa looming http://www.laikmaa.eu/looming.html Ants Laikmaa valdavaks teemaks oli portreelooming. Ent tähelepanuväärne oli ka Laikmaa varane huvi rahvuslik-mütoloogilise temaatika vastu. Igal juhul paistab ta huvisuund lahku minevat Düsseldorfi professorite eelistatud religioossest temaatikast, idüllilisest zanri- või pateetilisest ajaloomaalist. Laikmaa töötas palju ja hoogsalt, keskendus üksnes portreezanrile. Pastell kujunes kunstniku meelistehnikaks, mis jäigi tema loomingut valitsema. Ainult üksikutel juhtudel kasutas kunstnik seepiat, kriiti või sütt, veelgi harvem õlivärve. Pastelltehnika tundus otsinguteks-katsetusteks kohasemana ja vastas ka enam tema hoogsale temperamendile: oli võimalik oma kavatsust ja vahetut muljet viivitamatult kinnistada, kiiremini lõpptulemuseni jõuda. Ja pastelli eelistamine oli
Ainult üksikutel juhtudel kasutas kunstnik seepiat, kriiti või sütt, veelgi harvem õlivärve. Pastelltehnika tundus otsinguteks-katsetusteks kohasemana ja vastas ka enam tema hoogsale temperamendile - tal oli võimalik oma kavatsust ja vahetut muljet viivitamatult kinnistada ning kiiremini lõpptulemuseni jõuda. Pastelli eelistamine oli omamoodi lahtiütlemine akademistlikust maalimismaneerist ja avas ukse uute võimaluste suunas. Laikmaa töötas palju ja hoogsalt ning keskendus üksnes portreezanrile. Akadeemilised olid Laikmaa tellimusportreed, mis vastasid enamasti jõuka baltisakslastest koosneva tellijaskonna maitsele. A.Laikmaa maalis peamiselt maastikke ja impressionismimõjulisi psühholoogilisi portreid eesti haritlastest ning Lääne-Eesti talurahvast. Ta käsitses modelle, keda ta ise valis vabamalt ja loominguliselt. Esimeseks erakordselt õnnestunuks tööks oli 1904. aastal valminud Marie Underi naerev portree.
enda algupärase kompositsiooni kavand, väiksemaid skitse pastellis ja joonistusi. Kuna samaaegselt oli Börsisaalis üleval Saksa kunstnike rändnäitus ligi viiekümne maalija teosega, siis jäi noore kunstniku esimene näitus viimase varju ega äratanud elavamat tähelepanu. Elades poolteist aastat Haapsalus, püüdis ta vabaneda Düsseldorfi koolituse kammitsaist ja anda kuju omaksvõetud uutele kunstitõekspidamistele.Ta töötas palju ja hoogsalt, keskendudes nüüd üksnes portreezanrile. Sellal kujunes pastell juba Laikmaa meelistehnikaks. Ainult üksikutel juhtudel kasutas kunstnik seepiat, kriiti või sütt, veelgi harvem õlivärve. Haapsalu-perioodi tööde paremik annab juba tunnistust Laikmaa kunstnikukäe enesekindlusest ja üha selgemini väljakujunevast isikupärasest kujutuslaadist. Erilist allakriipsutamist väärib aga, et peale üksikisiku karakteri ja hingelaadi esiletoomise taotles ja suutis kunstnik ka edasi anda midagi hõlmavamat, tähenduselt avaramat
annaabi.ee 
