elementide ühendamisest, Colosseum(rooma kaarehitis on ühendatud kreeka sambaarhitektuuriga, alumise korruse sambad on dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose) · Traianuse foorum üks esimestest suursugustest rooma ehitistest · Pantheon esimene ulatuslik kuppelehitis, mis oli ideaaliks renessansimeistritele · Rooma skulptuur: kopeeriti kreeklaste teoseid; valitses jõuetus ja väsimus, puudusid uued loovad ideed, va portreeplastika ja ajalooline reljeef; idealiseerimine · Traianuse samba reljeefid ajalooaineline reljeefikunst; värskus, selgus, loomulikkus, ülevaatlikkus · Rooma kunstkäsitöö: pronksitööd, kullassepakunst, kivilõikekunst(kameed), klaasikunst, keraamika(reljeefidega kaunistatud savinõud) · Rooma maalikunst: 1.stiil: inkrustatsioonistiilimiteerib kivikonstruktsiooni, figuraalseid kujutisi ei esine. 2.stiil: arhitektuurstiil 3
nikerdatakse välja puidust, kivist.st kõvast materjali rahnust (kivi, puit) hakatakse tükke ära võtma, maha raiuma 10. Mis on plastika ? PLASTIKA - kr.k plastike "voolimiskunst"voolitakse savist, valatakse metallist, keevitatakse kokku metallist. st tükile pehmele materjalile lisatakse osade kaupa sama materjali (savi, vaha). 11. Mis on monumentaalskulptuur ? Monumendid,hauasambad . Valmistatakse:Graniit,pronks,teras 12. Mis on vabaplastika ? Skulptuurid vabalt valitud teemadel, Portreeplastika . Valmistatakse :marmor,pronks,graniit,kips,keraamika,puit,vask. 13. Mis on dekoratiivskulptuur ? Purskaevud,arhitektuuriga seotud skulptuurid.Dekoratiivsed skulptuurid , aias,pargis,tänaval. 14. Mis on pisiplastika ? Mitmesugused väikese formaadiga kaunistus esemed.Valmistatakse: tina,puit,pronks,vask,keraamika,portselan,hõbe,plastmassid. 15. Skulptuuris eristatakse (2) ? 1). ÜMARSKULPTUUR 2). RELJEEF 16. Mis on reljeef
eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Ilmselt on sageli eeskujuks võetud kreeka maalikunsti teosed, neid kas otseselt kopeerides või vabalt ümber kujundades. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuraalsete kompositsioonide maailiti seintele arhitektuuridetaile, ornamente jne. Seinamaalingud Vettiuste majas Pompejis. Portreemaal jälgis üldiselt samu põhimõtteid mis portreeplastika ja püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni. Põhja-Aafrikast on leitud mõned lakoonilised, kuid väga ilmekad portreed. Maalikunsti üks osa oli mosaiigikunst- väga dekoratiivne ja monumentaalne. Seda tehnikat, mis on pärit Idamailt, kasutasid roomlased peamiselt põrandate kaunistamiseks, kuid mosaiike leiame ka seintelt ja isegi sammastelt. Rooma mosaiikidest kuulsaim kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus. Nimetatud mosaiik on ühe kreeka maali koopia.
eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Ilmselt on sageli eeskujuks võetud kreeka maalikunstiteoseid, neid kas otselt kopeerides või vabalt ümber kujundades. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuraalsete kompsitsioonide maaliti seintele arhitektuuridetaile, ornamente jne. Sageli kohtame illusoorsete efektide taotlust. Portreemaal jälgis üldiselt samu põhimõtteid mis portreeplastika ja püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni. Põhja-Aafrikast on leitud mõned lakoonilised, kuid väga ilmekad portreed. Maalikunsti üks osa olimosaiigikunst väga dekoratiivne ja monumentaalne. Seda tehnikat, mis on pärit Idamailt, kasutasid roomlased peamiselt põrandate kaunistamiseks, kuid mosaiike leiame ka seintelt ja isegi sammastelt. Rooma mosaiikidest kuulsiam kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus. Nimetatud mosaiik on ühe kreeka maali koopia.
Siiski arendasid roomlased kolmes lõigus hellenistlikke traditsioone tunduval määral edasi, nimelt portreeskulptuuris, ajaloolistel teemadel loodud reljeefkunstis ja monumendiplastikas. Portreebüstid. Õitses ka reljeefikunst. Portree ja reljeefkunsti sünteesiks võib pidada rooma monumente. Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal. Maalide motiivid on enamasti võetud mütoloogiast või ajaloost. Portreemaal jälgis üldiselt samu põhimõtteid, mis portreeplastika ja püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni. Maalikunsti üks osa oli mosaiigikunst. Panteon, Colosseum, keiser Augustuse marmorkuju 8. varakristlus 12saj kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks on katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Seal leiduvad peamiselt seina ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud
paljusid kreeka skulptuure. Roomlased tegid ise portreid ja ajaloolisi reljeefe. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Uut ja väärtuslikku loovad roomlased kahel alal: portreeplastika ning ajalooline reljeefikunst. Roomlased ei loonud jumalakujusid nad eelistasid kujutada kõrgeid riigimehi, väejuhte, keisreid. Kujtamisel oli eesmärgiks tõepära esiletoomine, ei püütud varjata sisemist või välist ebatäiuslikkust. Kreeka vs. Rooma skulptuur Kreeka skulptuur võttis eeskuju Egiptusest. Värvilistel figuuridel olid jäigad ja ebapropotsionaalsed poosid, nägudel kerge naeratus, mandlisilmad ja lokkis juuksed. Hiljem muutusid figuurid liikuvamaks,
Hadrianuse vall - Inglismaal ja Sotimaal. Rooma riigi põhjapiiri tähistav müür. Iga 1,5 km tagant laager. Latriin & profatt - sõnad käimlale. Marcus Aurelius (161-180p.Kr. 161-180p.Kr.) Tahab olla filosoof, aga ta on imperaator. Stoitsism - inimesed on sünnipäraselt võrdsed. Kirjutas raamatu "Iseendale" Caracalla (211-217 211-217) Termid! NN. SÕDURKEISRITE AJAJÄRK: Philippus Araablane (244-249 244-249) Väga hea rooma portreeplastika näide! Helena (Constantinus Suure ema) - käes on atribuut, milleks on tal suur ladina rist. Hakkab ristiusu pühakuks, sest lasi Jeruusalemmas Kolgata mäel teha väljakaevamised. Leidis üles Tõelise Risti, kuhu löödi Jeesus. Constantinus Suur (306-337 306-337) (punnis silmad ja rõõmsa näoga) Ristiusu legaliseerija. Pealinna Konstantinoopolisse viimine VESUUV - 79.a.p.Kr. purskab, hävitab Herculaneumi ja Pompeji (+ Stabiae, + Oplontis)
annaabi.ee 
