Prantsusmaa
omamist oma võimsuse näitajaks ning nendelt said seetõttu tööd sajad kunstnikud. Seda
sama arvasid ka kirikuvürstid, kui ehtisid pühakodasid kunstiteostega.
Kogu varase keskaja vältel piirdus ilmalike valitsejate kunstilembelisus küll vaid
miniatuurmaalidega illumineeritud manuskriptide tellimisega. 14. sajandil läks aga
moodi kinkida kirikutele maalitud tiibaltareid, millel olid kindlasti ka annetajate
portreefiguurid. See varane prantsuse maal oli rangelt väärikas, kuid samas ka eriliselt
rafineeritud ja elegantne.
Renessansiajastul muutus maalikunsti temaatika niivõrd, et religioossed teemad
taandusid. Tähtsamad teosed loodi siis valitsejate tellimisel nende losside ehtimiseks.
Enamik nimekaid kunstnikke koonduski valitseja lähedusse. Seepärast on põhjust
prantsuse varasemat maali nimetada õukondlikuks. Samal ajal ei olnud ka kirik maali
annaabi.ee 
