kontsentratsioon ajas väheneb, seega C2 < C1 ja kiirus on negatiivne. Saaduste järgi määratud kiirus on loomulikult positiivne, sest saadust tekib kogu aeg juurde ja C2 > C1 Kontsentratsiooni ühikuks keemias on [mol/l] see tähendab[mol/dm3], ajaühik valitakse sobivusest lähtudes, sest kiirused on väga erinevad.Keemilise reaktsiooni kiirus sõltubki kõigepealt reageerivatest ainetest ja võib ulatuda plahvatustest kuni üliaeglaste reaktsioonideni, mis viivad näiteks kivimite porsumisele ja mille käigus kõrgest mäest saab savihunnik Vaatleme reaktsiooni 2A + 3B = X + 4Y, erinevate komponentide järgi määratudkiirused suhtuvad nagu koefitsendid, kui näiteks X tekkekiirus VX = 0,2 = mol/l*min, siis VA = -0,4; VB = -0,6 ja VY = 0,8 mol/l*min. Seega, kui on teada kiirus mingi komponendi järgi on tegelikult määratud ka kõik ülejäänud kiirused Aktiivsete põrgete teooriast Keemilise reaktsiooni kulgemiseks, peavad molekulid omavahel kokku põrkuma
Aluskord maailmas: graniidid - 65%, basalt - 34% Graniidi koostis: 1. Kvarts - SiO2 (25...30%) maakoores enamlevinud mineraal 2. K-Na päevakivid (ortoklass) K/Al Si3O8/ - Na/Al Si3O8/ Na-Ca päevakivid (plagioklass) Na/Al Si3O8/ - Ca/Al2Si2O8/ kokku 65...70%. 3. Tumedad mineraalid (biotiit, amfobool, pürokseen) 5...10%. Biotiiti esineb sageli devoni liivakivis, punakaspruunis moreenis, allub keemilisele murenemisele (porsumisele), tekib "kassikuld", vabaneb tähtis biogeenne element kaalium. 2. Settekivimid (geoloogilised kehad, tekkinud maapinnal ja maakoore ülemises kihis murenemisel, vulkaaniliste protsesside toimel.) : 1) Savid - sisaldavad >50% füüsikalist savi (läbimõõduga alla 0,01 mm materjali) 2) Liivakivid (liivad) >50% läbimõõduga 0,1...1 mm purdmaterjali 3) Moreenid - mandrijää sorteerimata setted jaotatakse keemilise koostise, värvi ja asukoha (ka lõimise ja korese) järgi
lihapruun jne. Kihilise ehitusega kaltsedone nim. ahhaadiks. Kvarts on tavaliseks mineraaliks happelistes tardkivimites. Eksogeenselt tekivad kvarts ja kaltsedoni vöökesed koos pigmenteerivate raudhapenditega. Kvarts on tavaliseks mineraaliks happelistes tardkivimites. Kvartsi sisaldavate kivimite murenemisel kivim peenendub ja enamik mineraale muutub ka keemiliselt. Kvarts, olleks keemiliselt tugev, e i allu keemilisele murenemisele ehk porsumisele ja läheb murendi koostisesse, olles tähtsaimaks mineraaliks suurema osa muldade mehhaanilises koostises. Seda kasut. mõõteriistade, kvartsklaasi jne valmistamiseks. Kvartsiliiv on tähtis tooraine klaasitööstuses. Opaal SiO2. aq on vettsisaldav kolloidne ränihapend. Vesi pole selleks keemiliselt seot. SiO2-ga, vaid esineb mineraalis absorbeeritult. Seetõttu kõigub vee sisaldus suurtes piirides. Enamasti esineb opaal tihedate amorfsete kogumikena, mis on kobara või purika kujulised.
Aktiivsusdiagramm näitab millistel tingimustel millised mineraalid porsumisel tekivad. Mineraalide porsumistundlikkuse skeem ümberpööratud Boweni reaktsiooniskeem. Kui tektooniline aktiivsus lõpeks, jääks maa pinnale lõpuks vaid kõige stabiilsemas faasis olev mineraal. Porsumise kiirus. 1mm suurune tera, 25'C, lagunemiseks kuluv aeg vee juuresolekul (lahustumine?). Ca-päevakivi 110 aastat Na päevakivi 80000 aastat Kvarts 34 milj aastat. Klimaatiliste tingimuste mõju porsumisele. Optimaalsed tingimused on maksimaalselt kõrge temp ja võimalikult suur sademete hulk. Keskmise temperatuuri ja sademete hulga graafikul saab üles märkida tsoonid ja nendes peamiselt valitsev murenemise liik. Murenemise stadiaalsus. -Purdmaterjali staadium : algkivimi lagunemine tükkideks -Karbonaadistumise staadium : esialgne lahustumine ja hüdrolüüs. Ca lahustub ja kandub allapoole, kus uuesti kristalliseerub. -Peliidistumise staadium : savi tekkimine, silikaatide hüdrolüüsil
annaabi.ee 
