Flavonoolid (nagu ka kõik flavonoidid) asuvad vees lahustunud kujul taimerakkude vakuoolides. Neid leidub vähemalt 80% kõrgemate taimede õites, viljades ja marjades, juurtes. Erandiks on aga nt. vetikad ( flavonoolid puuduvad). Kõige rohkem on flavonoole õites ja lehtedes, moodustades isegi kuni 30% kuivainest. Kvertsitriini leidub tamme-, teetaime-, õunapuu-, viinapuu-, tubaka- ja humalalehtedes. Flavonoole on paljudes puu ja köögiviljades, näiteks lehtkapsas, spinatis, sibulas, porrulaugus, lehtsalatis, tomatis, teepuu lehtedes, tsitruselistes, marjades. Mida rohelisem on taim, seda suurem on flavonoolide sisaldus. Kvertsetiini on eriti palju sibulas (284-486 mg/kg) ja lehtkapsas, kvertsetiinglükosiini (rohkem kui 50 mg/kg) pohlas, jõhvikas, aroonias, pihlakas. Müritsetiinglükosiini leidub kõige rohkem jõhvikas, mustsõstras, pohlas ja mustikas, kemferoolglükosiidi aga marjadest ainult karusmarjas ja maasikas. 1
-hapukoor), millesse lisaks tavalistele piimhappebakteritele on lisatud ka spetsiaalseid probiootilisi (kreeka keeles "elu jaoks") ehk tervist edendavaid piimhappebaktereid. Samuti võiks süüa toite, mis soodustavad heade mikroobide arengut. Probiootiliste bakterite võidukäiku edendavaid baktereid nimetatakse prebiootilisteks ja neid leidub artisokis, täisteraleivas, kaerahelvestes, sibulates, küüslaugus, porrulaugus, banaanides, sparglis, ubades ja läätsedes. (www.ateena) Bakterid kui meie pisikesed sõbrad. Alates sellest hetkest kui teadlased vastasid mikroobid ja bakterid on nendega võideldud kui pisikeste pahalastega. Viimased uurimised on aga toonud päevavalgele, et mikroobid mis elutsevad meie nahal on eluks pea sama vajalikud ja olulised kui vitamiinid mida sisse sööme. Bakterid hoiavad paljud haigused kontrolli all. Nende
annaabi.ee 
