kuivatada ning toredates talvistes taimeseadetes tarvitada. Porrulaugu vesileotisega aknaid pestes peletame eemale tuppatikkuvad kärbsed, kes seda lõhna ei talu. Mõnel pool lisatakse aga peenestatud porrulaugu seemneid isegi hambapastale. Porrulaugusordid on ´Newton', `Primera´, ´Autumn Mammoth`, ´Giant Winter´, ´Landina´, ´Musselburgh` jt. Porrulauku kasutatakse peamiselt maitsejuurviljana suppides ja lihatoitudes. Porrulaugul eemalda määrdunud ja rebenenud lehed, lõika ära rohelise lehed kuni helerohelise osani. Rohelisi lehti kasutatakse hautatud toitudes. Porrulauku kasutatakse tervelt või tükeldatult vastavalt toidule. Porrulauku võib säilitada talvel avamaal ja kevadel kasutada kui värsket köögivilja. Võib ka talvel keldris niiskesse liiva istutatult. Külmikus saab porrulaukku säilitada 2 nädalat. Pesemata porrulauku võib pimedas niiskes keldris hoida 1-3 kuud.
kolesterooli sisaldust, parandab seedimist. Soovitatakse süüa vähemalt 2 viilu päevas. Oliiviõli aitab maksahaiguste, kõrvetiste, põletuste vastu. Peale külma talve aitab kohaneda algava kevadega. Porgandi söömine aitab päevituda, tugevdab immuunsust. Sellel on hea toime nahale, aitab stressi vastu ja parandab nägemisvõimet. Keedetult ja aurutatult porgandeid süües on tervisele toime parem kui toorelt. Porrulaugul on hea toime maksale ja sapiteedele, aitab põiehaiguste vastu ja hoiab vere vedelamana. Soovitatakse süüa koos teiste aedviljadega. Punapeedil on hea toime immuunsüsteemile ja see langetab vererõhku. Mahl aitab lõhustada rasvarakke. Punapeedil on hea toime köha ja nohu vastu. Redis puhastab suuõõnt, kõri ja nina. Sageli süües aitab vältida külmetushaigusi ja toimib väsimuse vastu, hea toime südamele ja närvidele.
bakterivastast toimet. Pealsetes on palju C-vitamiini. Söögisibula sordid jagunevad keemiliselt koostiselt kibedateks, poolkibedateks ja magusateks ning värvuselt võivad olla pruuni, kollase või punase koorega. Kvaliteedilt jagatakse 1. (hea kvaliteediga, sorditunnustega, kõvad, tihedad) ja 2. (rahuldava kvaliteediga) klassi. Küüslaugu sibul koosneb üksikutest osadest. Sisaldab mikroobe hävitava toimega ainet allitsiini. Viimasest on tingitud ka tema iseloomulik lõhn ja kibe maitse. Porrulaugul on pikad ja laiad lehed. Söödav osa on lehetuppedest moodustuv õrnakoeline ebavars koos selle jämenenud osaga sibulaga. Murulaugul kasutatakse toiduks peenikesi pealseid. 5.5. Lehtköögiviljad Lehtköögiviljad kuuluvad nn. rohelise köögivilja hulka. Neid iseloomustab kiire valmimine ja suhteliselt kõrge veesisaldus, millest on tingitud nende kiire riknemine. Rikkad C-vitamiini poolest. Salat jaguneb leht- ja peasalatiks. Esimesel on palju sorte, mis erinevad lehe kuju poolest.
annaabi.ee 
