Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester
18.saj. oli graafika õitseajaks. Eriti innukalt viljeldi rokokoostiili päevil pehmelakki ja metsorintot, mis
võimaldas kõige õrnemaid varjundeid, aga ka oforti, vasegravüüri ja teisi tehnikaid. Väga levinud oli värviline
graafika. Suur erinevus valitses õukondliku ja rahvaliku graafika vahel. Esimeses armastati kõike seda, mida
maalikunstiski kiindumus pikantsete stseenide vastu viis mõnikord avaliku erootika ja isegi pornograafiani.
Graafikud omandasid virtuoossuse uhkete tualettide, interjööride ja ka maastiku täpseks edasiandmiseks must-
valge tehnikas.
Rahvalik graafika kujutas maastikke ja zanristseene, mis olid sageli moraliseerivad, didaktilised ja aadellikku
elulaadi kritiseerivad. Sellise graafika suurmeistriks oli inglane WILLIAM HOGARTH (1697-1764). Hogarth oli
satiirik ka maalijana. Ta esitas oma ühiskonnakriitikat sarjades, mida oli võimalik lugeda nagu õpetlikku
jutustust