vähem vitamiine. Porgandi juurvili on taime kohta väga plastiline ja muudab kergesti oma tüüpilist kuju. Porgandi kasvatamine Porgand on meil üks armastatumaid ja väärtuslikumaid köögivilju. Toiteväärtuselt on ta teiste juurköögiviljade hulgas esimeste seas. Tema juurvili sisaldab rohkesti suhkruid (kuni 8%) ning temas on väga mitmesuguseid inimorganismile vajalikke ja kasulikke mineraalsooli. Toitumisfüsioloogia seisukohalt on porgandil eriline väärtus suure karotiinisisalduse (4 - 8 m %) tõttu. Märkimisväärsel hulgal leidub porgandis ka B-grupi vitamiine, samuti E-vitamiini. C-vitamiini sisaldus on teiste köögiviljadega võrreldes suhteliselt väike (keskmiselt 4 - 6 m %). Peale loetletute sisaldab porgand veel mitmesuguseid füsioloogiliselt aktiivseid aineid, mis reguleerivad ainevahetust ning tugevdavad vastupanuvõimet infektsioon- ja külmetushaigustele
Lüsoom ehitus: ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke,mõne mikromeetri mõõtmene. Tähtsus:lõhustatakse aineid,lagudatakse ka makromolekule Taimerakk Iseärasusedrakukest(tselluloosist) kui läheb kakti siis ei taastu. On taimedele toeks ja kaitseb nii mehaanilise vigastuste kui ka kliimategurite eest(taimerakkudel! loomrakkudel on ainult membraanplastiidid ( 3 liiki) kloroplast-sisaldavad klorofülle.Klorofüll reageerib põiekesega. Kloroplastis toimub fotosüntees. (nt porgandil ja kartulil lehed mis mullast väljas on) Kromoplast-Plastiid mis sisaldab kollakat,oranzikat vms värvust, annavad taimedele värvuse Leukoplastid-tärklise varuaine ladestub sinna. Värvusetud.vakuool-mebraaniga ümbritsetud põieke, sisaldab varu-ja jääkaineid,palju vett, suhkruid ja org happeid. Turgor-taime siserõhk( kui see rakus langeb siis vajuvad lehed longu.)
300-2000 tonni. Peamiselt on porgandit meile sisse toodud Hollandist ja Poolast. Porgandi eksport on olnud meil väike, tavaliselt 30-60 tonni aastas ning peamiselt on porgandit müüdud Lätti. (3) Botaaniline iseloomustus Söögiporgand ehk aedporgand kuulub sarikaliste sugukonda. Porgand on kaheaastane taim. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku ja juurvilja, teisel aastal kasvavad mulda istutatud porgandil kõrged ja tugevasti hargnenud varred, millel arenevad õied ja valmivad seemned. Õisik on liitsarikas, õied väikesed, valged ning risttolmnevad putukate abil. Vili koosneb kahest lamedast ovaalsest seemnest, mis üksteisest kergesti eralduvad. Porgandiseeme on tugeva spetsiifilise lõhnaga, sest sisaldab eeterlikke õlisid. Välispind on kaetud tihedalt ogadega, nende abil haakuvad seemned üksteise külge. Ogad tuleb
Need soodustavad ja kiirendavad toidu seedimist, viies samas organismist kiiresti välja toksiine ja ohtlikke jääkaineid. Kõrgesti hinnatud on ka kartulis leiduvad taimsed valgud, mitmed mineraalained ja vitamiinid. Meie kliimas saab just kartulist suurema osa vajalikust C-vitamiinist, mis teadupärast säilib kõige paremini koorega keedetud või küpsetatud kartulites. -Porgand on magusa maitsega ja väga maitsev ka toorelt. Porgandil on väga tähtis koht B-rühma ja E-vitamiini allikana. Porgandi suhkrusisaldus on 6-8% . -Sibul sisaldab endas kaaliumi, vitamiini C ja B6, foolhapet. Harilikul sibulal on väga palju erinevaid sorte. -Õli on rasv aine milles praetakse toite . -Küüslauk sisaldab süsivesikuid, C-vitamiini, eeterlike õlisid ja fütontsiide. -Must pipar on maailma populaarseim ja levinuim maitseaine, mida kutsutakse ka "maitseainete kuningaks". Kasutatakse liha-, kala-, taime- ja munatoitudes
2. taimehaiguste tekitajad, mis alluvad fungitsiididele nagu fenüülamiidid, ditiokarbamaadid (ehk kartuli lehemädaniku tõrjel kasutatavad preparaadid). Haigusteks oleks peamiselt munasseente poolt tekitavad haigused nagu ebajahukasted, lehemädanikud, tõusmepõletikud ning mida esineb kartulil, tomatil, viinamarjal, kurgil, sibulal jt; 3. taimehaigused, mis ei allu eelmiste rühmade preparaatidele. Neid haigusi põhjustab liblikõielistel, maasikal, porgandil, rapsil jt kultuuridel botrytis haigused nagu okolaadilaiksus, hahkhallitus, valgemädanik, ristikuvähk jne. GrowHow fungitsiidide valikust leiate: Teravilja fungitsiidid Kartuli fungitsiidid Muud fungitsiidid Puhtimispreparaadid Puhtimisvahendeid kasutatakse seemnete, sibulate ja mugulate külvieelseks töötlemiseks seemnetel ja mullas olevate kahjustajate vastu. Puhtimisvahendid võivad olla ühetoimainelised, mõjudes spetsiifiliselt kas taimehaiguste
ohutud. Ka karotenoidide, pro-vitamiin A ning A vitamiini toidulisanditena manustamisel tuleks olla ettevaatlik. Teine üllatav aspekt oli see, et kuigi mustikas on niivõrd tuntud silmanägemisele hästi mõjuva taimena, pole see piisavalt tõestatud, ning annab ruumi kahtlusele. Antud teemal annaks mustika koht veel informatsiooni leida. Näiteks kuidas antotsüaanid silmale kui organile mõju avaldab biokeemilisel tasemel. Porgandil ning mustikal on ka teisi tervistavaid omadusi, nii et kasulik on neid toiduna tarbida ka siis kui silmanägemisele nad otsest mõju ei avalda. Müügil olevaid preparaate niisama lisaks tarvitada ei soovita. Kokkuvõte Referaadi teemaks oli porgandi ja mustika silmanägemist parandavad omadused. Kirjandusallikate uurimise käigus selgus, et nii porgandil kui ka mustikal on potentsiaal parandada silmanägemist. Neid seisukohti toetavad mitmed teaduslikud katsed. Porgandi
(kerge liivakas ja kobe). Väetistest soovitatakse anda komposti (5-10 kg/m2-le). Kui pinnas on kuiv tuleb teda tugevalt kasta ja tihendada. Peenrad tehakse 1,2- 1,6 meetri laiused,reavahed 30-40 sm see tagab külvide hooldamise aga kevadel on kerge peale asetada kaitsetunnelid. SEEMNETE KÜLV: Seemned külvatakse arvestusega, et nad jõuaksid paisuda kuid ei jõuaks idaneda: oktoobri lõpus-novembri keskpaigas. Talve alla külvi korral peab külvinorm olema 20-30% suurem, porgandil umbes 6-8 g/m2-le, redisel 20-30 g/m2, salatil ja pastinaagil 5-9 g/m2, tillil 40-70 g/m2, spinatil 60-80 g/m2, sibulaseemnel 10-15 g/m2, petersellil 10-12 g/m2. Enne külvi aetakse sisse vagu sügavusega 4-7 sm, seeme külvatakse 1,5-2,5 sm sügavusele. Porgandi ja pastinaagi seemnetele soovitatakse juurde lisada salati või redise seemneid, et varakevadel mulla töötlemisel ei vigastataks taimeridu kuna need kultuurid tärkavad hiljem kui salat ja redis.
9. Tõusmepõletik (lk 59) Peedil näiteks. Tõusmete faasis. Taimed (tõusmed) kukuvad pikali. Juur on nagu sisse nöördunud. Seemne puhtimine. Boorväetised. Kontrollitud substraat. Tunnustatud firma substraati ostame. Pinnasega tuleb. Peetide juures oodata harvendamisega, siis peale põletiku üle käiku ei pea enam harvendama. 10. Nuuter ristõielistel - (lk 45) Paksendid tekivad juurtele. Kinni pidada millestki - külvikorrast vist. 11. Valgemädanik Porgandil nt. Liiva sees säilitada õigel temperatuuril. Hoida puhtust ja korda. 12. Mustmädanik - (lk 61) Seenhaigus. Porgandi üleval otsas (jämedamas). Lõikan ära ja söön, puhta osa ära. 13. Kimarlehisus (lk 67) Maasikal nt. pilti pole kuskil. Otsi inglise keeles netist. Maasikas jääb kängu. Lehed on imelikud ja väiksed. Ära hävitada, põletada. Lehed on kortsulised. Nakkusvabad istikud. Kahjuri- ja umbrohutõrje
järjestusel on ainult neli võimalikku lämmastikalust. Kõigil hulkrakulistel eluvormidel, mis eeldatavalt on arenenud ühest ühisest eellasest, peab lihtsalt seepärast DNA järjestus olema üle veerandi identne. Sellest hoolimata aga ei näita erinevate organismide DNA järjestuse sarnasus, et nad ka tegelikult füsioloogiliselt või evolutsiooniliselt sama sarnased oleksid. Teisisõnu, inimesel ja porgandil on geneetiliselt palju rohkem sarnast kui füüsiliselt. Inimest ja porgandit kõrvutades ülehinnatakse DNA võrdlusega kõvasti liikide tegelikke suhteid. Geneetiline võrdlus lihtsalt ei võimalda «sisevaadet» või liigisuhete täpset peegeldamist. Ühesõnaga, see nii-öelda «looduse seadus» inimese ja ahvi uskumatu (geneetiline) sarnasus on tegelikult kultuuriliselt konstrueeritud fakt. See pole ebatäpne või vale, kuid geneetilise sarnasuse tähendus pole
õisikuteljel asetsevad tihedasti raotud õied, siis nimetatakse seda korvikuks (päevalillel, rukkilillel, võilillel). Kobarõisikute hulka kuulub ka kännas. Selle õisiku alumised õieraod on ülemistest tunduvalt pikemad, seetõttu asetsevad kõik õied enam-vähem ühel tasapinnal (pirnipuul). Sarikas on kujunenud kobara peatelje taandarenemise tagajärjel (nurmenukul, sibulal). Õiraod on siin ühepikkused ja neid nimetatakse sarikakiirteks. Enamikul sarikaliste sugukonna taimedel (porgandil, köömnel) on õied koondunud liitsarikatesse. Sellel liitõitsikul kannab iga sarikakiir omakorda lihtsarikat. Ebasarikõisikutel lõpeb peatelg õiega, külgharud on tugevamani arenenud ja sageli oon nad peateljest pikemad. Külgharud harunevad omakorda ja lõpevad õitega (piimalillel, nelgil). Õisikus arenevad õied erinevatel aegadel. Nii pikeneb taime õitsemis aeg ning suureneb tolmelise tõenäosus. Taim, millel on õied õisikus, annab rohkem seemneid kui see, millel kasvab
juurtel on omadus oma pikkust muuta. Tõmbe- e kontraktiilijuured aitavad taime maa- alusel osal-risoomil, sibulal või mugulal teatud sügavuses püsida. Kui selliseis juuri poleks siis igal aastal järjest kasvades jõuaks risoom või tütarsibulad ja mugulad mullast välja maapinnale. Tõmbejuured on kas pikad,tugevad või paksud ja lihakad. Neil puuduvad juurekarvad, mistõttu pole nad imamisvõimelised. Paljud säilitusjuured on ühtlasi ka kontraktiiljuured nagu porgandil,petersellil,võilillel jne. *Õhujuured- kitsamas mõttes on õhust niiskust koguvad juured, laiemas käsitluses kuuluvad siia kõik õhkkeskkonnas paiknevad ja talitlevad juured, sealhulgas assimileerivad ning hingamisjuured.enamasti on niisugused juured troopilistes vihmametsades kasvavatel epifüütidel. Õhujuured arenevad taimel lisaks tavalistele toite-ja kinnitusjuurtele. Õhujuured on pealt kaetud erilise koega-juurenahaga, mis otsekui filterpaber endasse niiskust imab
taimejäänustel, kapsajuurikates. Tõrje: kapsa õige asetus külvikorras. Hoidlad puhastada. o Nuuter kapsal eosed tungivad juurekarvakeste kaudu sisse. o Porgandi-helelaiksus haigutekitajad kanduvad edasi seemnetega. o Porgandi kuivmädanik levib seemnetega. Tõrje: seemnete puhtimine, säilituseelne töötlemine fungitsiididega. o Porgandi-mustmädanik haigustekitaja säilib seemnetel, seemnetaimedel. o Baktermädanik porgandil o Kurgi-jahukaste o Kurgi-bakterpõletik levib veepiiskade ja tuule abil, mulla ja taimejäänustega. Tõrje: keemiline, taimejäätmete põletamine, resistentsed sordid. o Kurgi ebajahukaste o Kurgi-kuivlaiksus talvitub seeneniidistiku ja eostena taimejäänustel. Kasvuperioodil levib tuule, veepiiskade ja putukate abil. Tõrje: kasvuhoone õhustamine, haigestunud lehtede hävitamine. o Ristiku-varrepõletik haigustekitaja säilib seemnetes, taimejäänustel. Levib tuule abil
ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev. Suure vajadusega peakapsas, lillkapsas, rabarber. Keskmise vajadusega porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba. PK vajadus suur peakapsal, kõrvitsal, porgandil, peedil. Redis tahab tagasihoidlikult. 40. Rapsi ja rüpsi väetamine Ei talu happelist mulda. Tuleb anda orgaanilist väetist või külvata kultuuri järele, mis sai org. väetist. Tundlikud S ja B suhtes. 41. Lina väetamine Eelistab nõrgalt happelisi muldasid ega anna kvaliteetset saaki värskelt lubjatud põldudel. Ei tohi anda värsket sõnnikut, kuid kasutab hästi sõnniku järelmõju, kuna linal on toitainete omastamine suhteliselt nõrk, vajab kõrgemat väetamist
värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev. Suure vajadusega peakapsas, lillkapsas, rabarber. Keskmise vajadusega porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba. PK vajadus suur peakapsal, kõrvitsal, porgandil, peedil. Redis tahab tagasihoidlikult. 40. Rapsi ja rüpsi väetamine Ei talu happelist mulda. Tuleb anda orgaanilist väetist või külvata kultuuri järele, mis sai org. väetist. Tundlikud S ja B suhtes. 41. Lina väetamine Eelistab nõrgalt happelisi muldasid ega anna kvaliteetset saaki värskelt lubjatud põldudel. Ei tohi anda värsket sõnnikut, kuid kasutab hästi sõnniku järelmõju, kuna linal on toitainete
7. Nitraatidest hoidumine Enne tarbimist on puu- ja köögivilju soovitatav hoolikalt pesta ja koorida. Kapsajuurikasse koguneb enam nitraate kui lehtedesse. See näitab, et kapsajuurikat pole soovitatav süüa, samuti tuleb nitraatide sisalduse vähendamiseks kurgid (eriti varajased lavakurgid) ära koorida. Katsed on tõestanud, et mõned kartulisordid koguvad vähem nitraate kui teised. Kurgi ja redise pealmised kihid sisaldavad 2-3 korda rohkem nitraate kui sisemised kihid, porgandil seevastu sisaldab südamik kõige enam nitraati. (Elias 2012) Ei tohiks süüa maanteede ääres kasvanud marju ja teisi metsasaadusi. Uuringud on näidanud, et pesemine, koorimine ja kuumtöötlemine või nende meetodite ühendamine vähendab teatud saasteainete sisaldust puu- ja köögiviljades. Aitab ka mitmekülgne toitumine, mis aitab vältida mõne aine suures koguses organismi sattumist. (Radin 2014) Kokkuvõte
Porgand tundlik otsese lupjamise suhtes. Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev. Suure vajadusega – peakapsas, lillkapsas, rabarber. Keskmise vajadusega – porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus – redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba. PK vajadus suur peakapsal, kõrvitsal, porgandil, peedil. Redis tahab tagasihoidlikult. 40. rapsi ja rüpsi veätamine – Ei talu happelist mulda. Tuleb anda orgaanilist väetist või külvata kultuuri järele, mis sai org. väetist. Tundlikud S ja B suhtes. PK väetised antakse talirapsile kesakünni ja suvirapsile(rüpsile)sügiskünni alla. Suviraps ja rüps võivad saada mineraalväetisi ka paikselt. Ristõielistena on nad tundlikud boori ja väävlipuuduse suhtes, neile seega hea väetis boorsuperfosfaat. 41
sisaldavaid põhikoerakke. Esineb näiteks redisel (Raphanus sativus). 2) kambiumirõngas toodab sekundaarset floeemi rohkem kui sekundaarset ksüleemi. Sekundaarne floeem koosneb valdavalt põhikoerakkudest; esineb porgandil (Daucus sativus). 3) juures tekib hulgaliselt sekundaarseid kambiumirõngaid (polükambiaalsus). Varajane teiskasv sarnaneb tavalisele juure paksenemisele. Esimene, algselt ühekihiline lisakambiumi rõngas tekib peritsükli ja floeemi põhikoe rakkudest. Peagi jagunevad rakud tangentsiaalselt, moodustub kahekihiline meristeemkude. Sisekiht hakkab floeemi ja ksüleemi tootma, välimine kiht muutub mõne aja pärast uuesti kahekihiliseks, tekitades teise lisakambiumi rõnga
ole selle puudust veel märgata. Küll aga võib hapnikupuudus tekkida mullas, kui mullapoorid on veega täitunud. Regulaarne mulla kobestamine ja kooriku purustamine õhustab ja soojendab mulda, kerge lõimisega mullad on õhurikkamad. Õhuniiskus. Erinevatel köögiviljadel on erinevad nõuded õhuniiskuse suhtes. Kurk, kapsas ja mõned lehtköögiviljad - nende optimaalne relatiivne niiskus on 75...90%, porgandil, peedil, tomatil, paprikal, aedoal - mõõdukas 60...75%, arbuusil, melonil 50...60%. Kõrge õhuniiskuse korral moodustuvad pehmemad taimekoed ja teatud juhtudel on ka maitset mõjutavate ainete sisaldus on madalam. Reeglina on väga kõrge õhuniiskuse korral toote kvaliteet ja säilivus halvem. Kuivas õhus kasvavad tugevakoelised taimed, paksemate, väiksemate ja veepuudusele vastupidavamate lehtedega, aga samas väiksema kasvuintensiivsusega. Teatud juhtudel võib
(Luzula) või koguni mikroskoopiline, nagu käpalistel (Orchidaceae). Idu on seemnes paigutunud kas selle alusele, (näiteks porgandil -- Daucus), tippu (näiteks õlipuul -- Olea), seemne keskele (okaspuudel -- Pinopsida; kamaral -- Odontites) või seemne küljele (tatralistel -- Polygonaceae). Idu on
annaabi.ee 
