23. Tera- ja seemneleivad. Kasutakse idandatud või kooritud rukkiteri, purustatud nisuteri või helbeid; kasutatakse jämeda jahvatusega jahusid; happesus kõrgem 24. Koorikleib. Kasutatakse rukkiterasid, natur juuretist, soola, siirupit ja kartulihelbeid 25. Juuretise baasil tehtud leibade väärtus. Tervislikum, kergesti seeditav, meeldiv maitse ja aroom 26. Lisandid leivas kaasajal (taimsed, loomsed). Kartulihelbed, porgandihelbed, puuviljad, seemned, köömned, koriander, peki ja singi kuubikud 27. Leivatööstuse arengu lugu. Kõige pealt olid meistrid, kes tegid leiba . Nende leival pidi peal olema leivategija nimi ja märgistus. Hiljem hakkasid tegema leiba väikeettevõtted ning alles nüüd on tulnud suuremad ettevõtted, kes on eest lükanud väikeettevõtted kui juba ka keskmised. Praegust on ühtedeks suuremateks leiva tegijateks Tartu Mill 28. Leib rahvakalendri tähtpäevadel
25. Juuretise baasil tehtud leibade väärtus Kuumtöötlemise ehk küpsetamise käigus toimuvad järmised keemilised protsessid: tärklise hüdrolüüs, fermentatiivne muutus ja suhkrute karamellistumine. Tänu sellele omandab leib iseloomuliku meeldiva maitse ja aroomi. Tervele organismile on juuretisega kääritatud leib kergesti seeditav ning tervislik. 26. Lisandid leivas kaasajal (taimsed, loomsed) Taimse päritoluga lisandid Köögiviljade hulka kuuluvad lisandid on kartuli- ja porgandihelbed. Leibadele lisatakse seemneid nagu päevalille-, lina-, kõrvitsa-, seesami-, hirsi-, maisi-, rukki-, nisu-, kaera-, soja-, isegi lupiiniseemneid, kas tervikseemnetena, purustatutena, purustatud massina, idandatult, paisutatult või helvete kujul. Maitsetaimede seemnetest domineerib köömes, aga võib leida ka koriandrit. Puuviljalisanditega leibade sortiment on väike. Meil võib leibades kohata rosinaid, aprikoose, ploome, sarapuupähkleid, datleid, jõhvikaid jt.
annaabi.ee 
