PÕRANDA JA PINNAKATTEMATERJALID Koostas Endla Kuura PÕRANDAKATTEMATERJALIDE VALIKUD Põrandakattematerjalid jagatakse niiskuse taluvuse järgi: niiskuskindlad materjalid, mida võib puhastada rohke veega ja mida niiskuse pikaajaline toime ei riku niiskusõrnad materjalid, mis sobivad kuivadesse ruumidesse, ja mida puhastatakse vähese veega MUUD VALIKU PÕHIMÕTTED Põranda: Libedus/karedus Siledus/reljeefsus Elektrijuhtivus Pehmus/kõvadus Keemiakindlus Hooldatavus Värv, muster OLULINE Leida ruumi sobiv põrandakate Teha ehitusjärgne kasutuselevõtukoristus Võimalusel kaitsta põrand Leida õige hoolduskoristuse viis Leida õige põhipesu viis Koristamine on lihtsam, kui võimalikult palju põrandaid on võimalik puhastada ühesuguste puhastusmeetoditega NIISKUSKINDLAD PÕRANDAKATTED Kasutatak
Põrandakattematerjalid, kaldpinnad ja erinevate materjalide liitekohad Koostanud Pille Jürisaar HT ´09 Eesmärk # Tutvuda sobilike põrandakattematerjalidega, mis sobiksid vanurite hooldekodusse. # Leida sobivad kattematerjalid, mille hooldamine oleks lihtne. # Eelistada looduslikke materjale. # Avastada uusi ja põnevaid viise, kuidas erinevaid materjale ühendada. Miks valida looduslikud põrandakatted? · Looduslikud põrandakatted on arusaadavalt kõige vanemad põrandakatete tüübid, mis vaatamata
1. Leia vastavale pinnakattematerjali tüübile sobiv kirjeldus ja puhastus-hooldus (ained, meetodid, töövahendid) Materjal Jrk nr Pinnakattematerjali kirjeldus Puhastus-hooldus-kaitse 1. LINOLEUM 3 Hea soojapidavus, kuiva ruumi pH 6-8, Nõrk puhastusaine, vähe kattematerjal, vastupidav, suur vett. Kuiv/vähe niiske kulumiskindlus, eriti kõvadel puhastamine. Hooldus veel puuliikidel, poorsus, tundlik baseeruva õliga või lahustil löökidele, torgetele. baseeruva õliga 2. TEKSTIIL- 10 Koostisained: kvarts, savi, liiv, Neutraalne puhastusaine, pH 2- VAIBAD värvained. Kuivpressimismeetod 11, mehaaniline töötlemine, kahhel. Märgpressimismeetod puhastamine pehme harja või
). Ei sobi nubukile ja seemisnahale ega tumedatele nahkadele. Portselan ja fajanss 1. Domal Domax WC-le, 750ml, sidrunilõhnaline toote koostisesse kuuluv sidrunihape lahutab efektiivselt katlakivi intensiivne toime hügieeniline puhtus naturaalne ja kauakestev värskus maht 750 ml sidrunilõhnanine 2. Tualetipuhastusvahend Cillit Ice Fresh, sette ja katlakivi, 500ml 3. WC puhastusgeel Harpic Active Fresh Citrus 750ml Värvitud ja lakitud pindade hooldus 1. FLORE BESCHICHTER XP (0565) Läikepindade hooldusvahend. Sobib kasutamiseks kõikide klaasist, kivist, plastikust, r/v terasest, lakitud ja värvitud pindadele Sobib autode ja paatide, lennukite hooldamiseks. Moodustab pinnale nähtamatu kaitsekile. Hoiab ära pindade kiire mustumise. Kergendab igapäevast hooldamist. VÄRVUS: Värvitu, veeslahustuv. 2. Üldpuhastusvahend FAME Neutraalne ja keskkonnasõbralik üldpuhastusaine kontsentraat, mis sobib värvitud ja lakitud,
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast – tselluloosist,
tsüklit ja välistreppidel 50 tsüklit. Töödeldakse vastavalt vajadusele.Astmete kõrgus on 120, 140 või 150mm, laius 300-420mm ja pikkus 800-1600mm. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. - Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist.Äärekivi peab olema väga tugev (survetugevus vähemalt 100 N/mm2), kulumiskindel ja külmakindel (vähemalt 100 tsüklit). Aarekividel on töödeldud pealispind ja esipind. 18. KERAAMIKA TOORMATERJAL JA TOOTMINE. Keraamilisteks materjalideks nimetatakse igasuguseid põletatud savitooteid. Mingi keraamilise toote saamiseks tuleb savi hoolikalt läbi segada, vormida temast vajalik toode, see kuivatada ja põletada, mõned tooted veel glasuuritakse. Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud.
Koristusained Koristustarvikud ja masinad Individuaalne kirjalik Kordamisküsimused Koristusained vastamine pinnad 1,2 kordamisküsimustele Praktilised tööd Osalemine foorumis, Osalemine foorumis Pinnakatete hooldus (arvestatud) SUURPUHASTUS Töö õppematerjaliga Enesekontrollitest Suurpuhastustööd Suurpuhastuse Hindeline test, planeerimine, Koristustarvikud Ruumide koristamine koristusjuhendid, Ülesanne, Koristusjuhendid Vaipade puhastamine Koristusplaan, Hinne
EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pulbrilised materja
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis-ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Õhukesed plaadid (7...20mm) liimitakse seintele, paksud (20...60mm) aga kinnitatakse metallklambritega. Peale siledate plaatide tehakse veel murtud-või klompfaktuuriga vooderdusplaate Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. Mosaiikplaadid (terratsoplaadid) tehakse 3...20mm jämedusest killustikust ja tsementmördist. Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist plaatide pealispinnalt lihvitakse kiht maha. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saadakse kirju plaat. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja
Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis- ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Õhukesed plaadid (7...20mm) liimitakse seintele, paksud (20...60mm) aga kinnitatakse metallklambritega. Plaatide survetugevus peab olema vähemalt 50N/mm2 ja külmakindlus 35 tsüklit. Peale siledate plaatide tehakse veel murtud- või klompfaktuuriga vooderdusplaate. Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate ja bretsaplaate. Mosaiikplaadid killustikust ja tsementmördist. Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist plaatide pealispinnalt lihvitakse kiht maha. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saame kirju plaadi. Terratsoplaatide suurus on kõige sagedamini 300×300×28mm. Eestis on tehtud bretsaplaate, millede
Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid. Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud a) Põletatud paakumistemperatuuril madalal temperatuuril b) Põletamata
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus
Reaalainete keskus Koostaja H Täht 1 Kei Tallinn 2004 TTK Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Kips.......................................................................................................................................................................3 Kipsi tooraine............................................................................................................................................................3 Gyproc-kipsplaadid ja plaadikonstruktsioonid................................................................................................... 3 Gyproc-kipsplaatide tehnilised omadused............................................................................................................
Probleemiks on siin kohal väikeste kividega ääristatud põranda selv, kust tungib läbi külm ja niiskus, nii tuppa kui ka alumistesse seinapalkidesse, mis hakkavad mädanema. Peale selle on kultuurkiht majade ümber aastatega tõusnud mõnikümmend sentimeetrit, mille tõttu alumised palgid on tihti jäänud maapinnast allapoole ning mädanenud. Vanade hoonete remontimisel tuleb samaaegselt vundamentide ehitamisega ja alumiste seinapalkide vahetamisega ka hoonet tõstanii, et vundamendi pealispind jaaäks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist mrdil laotud lintvundament. Odavam oleks kivikbetoonist või betoonist valatud postvundament. Eelistada tuleks postvundamenti, mis vajab vähe materjali. Postidele valatakse armeeritud umbes 40 cm kõrgune soklitala paksusega20-25 cam. Postvundamentide rajamissügavus võiks olla liivases pinnases
kivipõrandate suurpuhastuses, keskmise tugevusega kettaid tavalise pesu juures, heledate ketastega poonitakse. Ketaste puhastamine: Kettaid pestakse pehme harjaga või sama värvi kettatükikesega (keskelt võetud). Kettaid ei tohi murda. Neid võib pesta pesumasinas 40 kraadi juures. Kettaid on sobiv pesta survepesuriga, kuid vältida survepesuriga liialt ligidalt pesemist, see võib vanutada ketast. Kettaid tuleb kuivatada sirgetena. Tavalise põrandahooldusmasina puhastus ja hooldus Veoalus pühitakse, vajadusel pestakse. Takjaspinnalist veoalust puhastatakse töövahendi puhastajaga või jäikade harjastega harjaga. Kasutusel olnud harjad puhastatakse, vajadusel pestakse. Veoaluse või harja kinnituskoht puhastatakse. Elektrijuhe pühitakse, samal ajal kontrollides selle korrasolekut. Keritakse oma kohale, alustades masinapoolsest otsast, et võimalikud keerud tuleks lahti. Ettevaatust, et juhet liialt kõvasti ei keri, ühenduskohad võivad viga saada
3. MÜÜRIKIVID 20-50kg raskused kivitükid, enamvähem ühtlase paksusega. Peamiselt lubjakivist v dolomiidist. 10. KORRAPÄRASED KIVIMATERJALID materjalid, millel vähemalt 1 külg on korrapärane. 1. SOKLIKIVID hoone sokli ja seinte katteks. Töödeldud ainult väliskülg. Dolomiidist, lubjakivist, harva graniidist. 2. VOODERDUSPLAADID peamiselt välisseinte katteks. 3. PÕRANDAPLAADID dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. plaatide pealispind lihvitakse v poleeritakse. Tehakse ka mosaiikplaate. 4. TREPIASTMED lubjakivist, dolomiidist v graniidist. Puhtalt töödeldud astmete pealispind ja esikülg, otsad vajaduse järgi. Tehakse ka plaatastmeid. 5. ÄÄREKIVID enamasti graniidist. Peab olema väga tugev, kulumis- ja külmakindel. Odavamad äärekivid betoonist. 6. SILLUTUSKIVID sagedamini graniidist. 11. 16. Keraamika tootmine- kirjelda tootmise etappe ja eriliike 12. KERAAMIKA TOOTMISE MEETODID:
jämefraktsioon. · Tempsiplaat 1)loodusliku kivipuruga, 2) värvitud. Koosneb tsementlaastplaadist. · Mineriitfassaadiplaadid tsement kiudplaat, põhiliselt kasutatakse fassaadikatteks. Max. pikkus 3050 mm, moodullaius 1200 mm, paksus 8/10 mm. · Marmoroc purustatud marmorist, sideaineks tsement, pealispind kaetakshüdroskoopse värviga. Laius 100 mm, pikkus 600 mm/300 mm. Paksus koos paigalduskilega 45 mm, kivi ise 30 mm. KIPSTOOTED 1) Kipsplaadid 2) Kipsbetoonblokid i. Paneelid ii. Plaadid GYPROC KÕIGE TUNTUM, KNAUF, NORKIPS, DANOKIPS Akustiline kipsplaat (ripplaed). Betoonist katusekivid (ESTEIN) KERAAMILISED MATERJALID: * Põletatud savitooted
5 PUHASTUSAINED........................................................................................................5 PINDU KAITSVAD AINED............................................................................................7 PUHASTUSMEETODID................................................................................................9 KORISTUSVAHENDID...............................................................................................11 PÕRANDAKATTEMATERJALID JA NENDE HOOLDUS........................................17 PINDADE HOOLDUS.................................................................................................18 KORISTUSMASINAD.................................................................................................21 ERINEVATE OBJEKTIDE HOOLDUS.......................................................................23 2 MUSTUS
andmine. Aaderdatakse tavaliselt seinu uksi aknaid ja mööblit. Aaderdatakse sel ajal kui värv ei ole veel kuivanud. Aaderdamisel kasutatakse aaderduskammi- harja või muud riista. Aaderdav aluspind peab olema sile ja krunditud. Kõigepealt see alusvärvitakse. Seejärel võib erinevaid värve kombineerida. Alusvärv ei tohi olla vett imav ega vett hülgav samuti ei tohi olla täismatt. Alusvärvile kantakse kujutelva puidudetailide paod ja liitekohad. Seejärel joonistatakse muster ning lakitakse pind üle. Aaderduskamm on lame ning painduv või plastmassist tööriist, millel on traadist või kummist piid või hambad ning mida kasutatakse aaderdamisel. Aaderduskamm tõmmatakse läbi marja laki või värvi et saada triibuline või sooniline pind. Aaderduskammi võib asendada ka tavalise juuksekammiga. Kogu protsess jaguneb 3ks..: Alusvärvimine Mustrijoonistamine Kaitselakkimine Aluspind peab olema sile ja krunditud
6. Millist puitu meil kasutatakse ning mida sellest ehitatakse Mänd ja kuusk on eestis põhilised saematerjalid ning seega ka põhilised puiduliigid mida kasutatakse ehituses – majapalgid, põrandalauad, seinalauad prussid jne jne Kask on eesti kõige levinum lehtpuu, enamasti tehakse sellest vineeri (mõõbel), vähesel määral ka saematerjalina kasutusel olev, aga kergesti kõdunuvuse tõttu mitte väga tõhus ehituses (siseviimistlus) Tamm ja saar – siseviimistlus ja parkett, Lepp ja Haab on põhilised sauna sisematerjalid( ei kuumene üle, eriti haab) Veel vineeri ja siseviimistlustööde lauad ning haavast ka katuse laastud 7. Okste head ja vead Okste heaks omadus eks on see, et ta annab väga ilusa kontuuri puit materjalile, kuid enamasti on ta halb, kuna oksa kohast on puit nõrgem, oksakohad võivad lauast nn välja tulla (auk sisse), oksakoad ei lase töödelda puitu hästi jms 8. Mida mõeldakse puidu mädanemise all ja seente liigid
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde ki
Toruläbiviigud ja trapiümbrused kaetakse safe coat mansetiga ja 4400 multicoat'iga. Põrand peab olema kaetud kahe kihi 4400 multicoat'iga ja nende vahele asetatud safe coat'iga 1). Kulu: min1,5kg/m2. 24. Plaatimiskavandi teostamine Selleks et plaatimist alustada, tuleb kõigepealt teha vajalikud arvutused materjali kulu kohta ja palju see lõpuks kõik maksma läheb. Pinnad tehakse niiskustõkkega üle(mira 4120 sealer), seinte liitekohad, seinte ja põranda liitekohad tuleb muuta vettpidavaks kangaga (mira safe coat)veetõkke abil, mis käib kanga peale ja alla. Märjas tsoonis kantakse seinale veetõkke (mira 4400multicoat) ja niisketes tsoonides niiskustõke (mira 4120 sealer) Põrandale kantakse esimene kiht (mira 4400multicoat) ja sinna peale (mira safe coat), teine kinh (mira 4400 multicoat) läheb kanga peale. 25. Põrantate plaatimine Põrand jagatakse neljaks osaks, plaatimist alustatakse olemasoleva trappi juurest. 26
14 katusekattematerjali ühtlaseks ning veetihedaks. PVC puhul peab silmas pidama, et seda paigaldatakse igale aluskonstruksioonile ühekihilisena. 1.14 Eestis kasutatavad PVC katusekatted: · PVC-katusekatted EKTAFOL PV, EKTAFOL PF+, EKTAFOL HM, EKTAFOL GT · PVC-katusekatted PROTAN · PVC-katusekatted SARNAFIL G449-24 · PVC-katusekatted ALKOR 1.15 PVC rull-katusekattematerjalile esitatavad nõuded: 1) PVC-rullmaterjali pealispind ei tohi olla libe (v.a. pööratud katused) 2) PVC-rullmaterjali pealispinnal peavad olema märkejooned kinnitite õigeks paigaldamiseks ja märkejoon, mis on ülekatte piirjooneks. 3) PVC-rullmaterjali pealispinnal peavad olema ära toodud tootja tootemärk ja tootmistsükli number ning tootmisaasta. 4) PVC-rullmaterjali minimaalne külmatugevus peab olema suurem kui -25
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi
...............................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu..........................................................................................7 2.1. Liigi lühikirjeldus......................................................................................................................7 2.2. Hooldus......................................................................................................................................8 3. Magnolia - perekond Magnoolia......................................................................................................8 3.1. kasutamine.................................................................................................................................9 3.2 Istutamine...............................................................
Veidi ebaühtlane, kuid võluv oma naturaalsuses. Looduslik ilu, millest on raske väsida. Puitpõrand Põrandal kõndides ei teki müra nagu laminaadi või 3kihilise parketi puhul. Võimalus valida just sobiv lõppviimistlus. Soliidsem ja eatu põrandakate, mida on lihtne hooldada. Allergiavaba. Kasutatavad puiduliigid on allergiat mitte põhjustavad (mõningad eksootilised võivad tekitada allergiat). Parkett On olemas väga mitmeid parkette: Weitzer Parkett Laudparkett Liistparkett Lamparkett Mosaiikparkett Industriaalparkett Plokkparkett Liistparkett Liistparkett Liistparkett on klassikaline parkett, mida paigaldati villadesse ja mõisatesse, kus muster oli sageli väga luksuslik. Võimalik on kombineerida erinevaid puiduliike ühe põranda piires. Liistparketti saab viimistleda just endale sobivat tooni õli, peitsi või lakiga. Põranda ruutmeetri maksumus on laudparketi hinnast kallim, kuid oma vastupidavusega tasub
hoolde- ja töökojad põrandad A2FL-s1 A2FL-s1 A2FL-s1 Pööningud ja keldrid kasutatav pööning põrand A2FL-s1 DFL-s1 DFL-s1 mittekasutatav pööning ja madal pööning pööningu vahelae B-s1,d0 B-s1,d0 ja katusealune õõnsus pealispind keldrid üldiselt seinad ja lagi C-s2,d1 B-s1,d0 D-s2,d2 põrandad DFL-s1 DFL-s1 DFL-s1 tehnohoolde ruumid seinad ja lagi B-s1,d0 B-s1,d0 B-s1,d0 põrandad DFL-s1 DFL-s1 DFL-s1
· Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis- ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Õhukesed plaadid (7...20mm) liimitakse seintele, paksud (20...60mm) aga kinnitatakse metallklambritega. Peale siledate plaatide tehakse veel murtud- või klompfaktuuriga vooderdusplaate. 05.05.2014 · Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. · Mosaiikplaadid (terratsoplaadid) tehakse 3...20mm jämedusest killustikust ja tsementmördist. Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist plaatide pealispinnalt lihvitakse kiht maha. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saadakse kirju plaat. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides,
Pööningud ja keldrid kasutatav pööning põrand A2FLs1 DFLs1 DFLs1 mittekasutatav pööning ja madal pööning ja katusealune pööningu vahelae pealispind Bs1,d0 Bs1,d0 õõnsus keldrid üldiselt seinad ja lagi Cs2,d1 Bs1,d0 Ds2,d2 põrandad DFLs1 DFLs1 DFLs1
enamvähem korrapärane. -Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. -Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis- ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. -Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. -Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. -Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peab olema väga tugev kulumiskindel ja külmakindel
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea mü�