valimistoiming peaks toimima neutraalses keskkonnas, sest muidu puudub ülevaade, kas inimesi mõjutatakse või lastakse tegutseda vabal tahtel. Kuigi Keskerakonna peasekretär väitis, et telgis toimuv on kõik korrektne, siis jääb mulle mulje sellest kui tublist inimeste mõjutamisest. Olgu erakondlaste jutt kui õilis tahes, ei muuda see fakti, et tegu on siiski tugeva suunitlusega. Propaganda on osa demokraatliku riigi valimiskampaaniast ning poliitreklaami muutumine vahel populismiks on meie kultuuriruumi eripära. Selle on Eesti poliitikud ise loonud ning tänapäeval kinnitab see üha enam end valimistetavasse. Ma arvan, et valimised, kus erakondade edu oleneb reklaami kogusest ning sellest, mis erakond suudab teist rohkem poriga kokku määrida, ei ole demokraatiale väga kohane. Küll aga pole selle vastu teha midagi, sest praegustest reklaami seadustest hiilitakse mööda ning korrektset seadusandlust pole
Savisaare sõnul ei ole küsimus ainult maksumaksja rahas, vaid ka julgeolekus. «Eesti Energia osalemine Ignalina uue tuumajaama projektis on ilmselt majanduslikult kasulik meie riigile,» märkis Savisaar. «Kuid samas on sellised projektid äärmiselt mahukad ning väga pikaajalise mõjuga, seepärast peaksid kõik asjaosalised saama oma sõna sekka öelda.» Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees Taavi Veskimägi nimetas Savisaare referendumi nõuet aga populismiks. «Laiem arutelu tuumaprojekti üle ja poliitiline debatt parlamendis on kindlasti vajalik, aga siduva referendumi korraldamise vajadus on populism, et võita hääli valimistel,» kommenteeris Veskimägi. Kolmandik Ignalina uuest jaamast maksaks hinnanguliselt 1,3 miljardit eurot. Nii suur on praegu kokkulepitud tingimuste järgi Eesti osalus. Eesti Energia juht Sandor Liive kinnitas üleeile Postimehele, et Eesti seadused ei nõua
106 totaalsest osalusest, aga ühiskonna huvides on vaja tegelik otsustamine anda siiski kompetent- sete inimeste, mitte aga rumala massi kätte. Eriti küsitav on referendumite (rahvaküsitluste) korraldamine. Ajaloos on kurbi näiteid, mis võib juhtuda rahva tahte järgimisel. Huupi antud vastused keerulistele küsimustele pole töötav osalusdemokraatia, vaid hoopis osalusdemokraatia simuleerimine. Üsna raske on mää- ratleda seda piiri, mil küsitlus kisub lihtsalt populismiks. Mõnes riigis on referendumid seepärast hoopis keelatud. On kombeks arvata, et rahva leigus poliitika suhtes (madal osalus valimistel) on halb märk. See ei pruugi aga alati nii olla. Poliitika ei tiksu pidevalt inimeste teadvuses kahel juhul: siis, kui enamikul läheb hästi; või vastupidi, kui lood on väga sandisti. Enamust huvitab alati eeskätt mõnus ja korrapärane elu – ükskõik, mida selle all mõelda.
annaabi.ee 
