individuaalsetest iseärasustest ja elutingimustest olelusvõitlusest. Põlvkonnast põlvkonda toimiv kindlasuunaline looduslik valik kinnistab geneetilisi iseärasus, mis on ebasoodsad. Sültuvalt tingimustest eristatakse suunavat, stabiliseerivat ja lõhestavat valikut. Bioevolutsioonis toimuvad mitmesuguse ulatusega ja mitmesuguste tagajärgedega muutused. Esmaseks ja tähtsaimaks evolutsiooniprotsessiks on kohastumine, mille tulemusena kujunevad populatsioonidel ja liikidel nende alutingimustele ja eluviisile vastavad kasulikud tunnused ehk kohastumused. Kohastumuste kasulikkus on siiski suhteline: nad tagavad organismidele eluvõime ja paljunemise teatud tingimustes ega ole täiuslikud. Oluliseks evolutsiooniprotsessiks on ka liigiteke. Uue liigi teke algab enamasti väikese isenditerühma eraldumisega lähteliigi ühest populatsioonist. Selle rühma geneetiline struktuur võib lähtepopulatsiooni omast erineda juhuslikult, geneetilise triivi tõttu
mitteseksuaalselt paljunevate organismide puhul. Morfoloogilised liigid Populatsioon, mis erineb morfoloogiliselt teistest populatsioonidest. Näiteks saame kanal ja pardil vahet teha noka erineva kuju järgi ja samuti on erinevuseks, et pardi jalgadel on ujulestad (kanal ei ole). Niimoodi on liike eristatud juba iidsest ajast. Seda on palju kritiseeritud, sest hilisem geneetiline informatsioon näitab, et geneetiliselt kaugetel populatsioonidel võib olla sarnane välimus ja vahel esineb suur morfoloogiline erinevus väga lähedastel populatsioonidel. Sellest hoolimata on enamik teatud liikidest kirjeldatud ainuüksi morfoloogiast lähtuvalt. Kasutatakse siiani näiteks taimede puhul. Geneetilised liigid On sarnaste tunnustega isendite rühmad, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja leviala. Liigid põhinevad isendite või populatsiooni DNA sarnasustel. Feneetilised liigid Põhinevad fenotüübil. Mikroliigid
Grupieluviis ja territoriaalsus Koostasid: Kadi, Brigitta-Liis, Ülari, Getter 12 a Grupieluviis Käitumisökoloogid mõistagi eeldavad, et neil liikidel ja populatsioonidel, kellel grupieluviis esineb, on see optimaalne käitumine, mis on kujunenud välja loodusliku valiku survel. Kui see on nii, siis peab grupieluviis tooma selle viljelejaile kindlasti kasu Vaenlased grupieluviisi põhjusena Teadlased on leidnud, et vaenlaste esinemise korral elupaigas võib grupieluviis tuua loomadele kasu järgmistel põhjustel: kõrgenenud valvelolek; lahjendusefekt; katteefekt; aktiivse kaitsmise võimalus, avaliku info kasutamise võimalus.
on iseäralik seljatriip, isastega võrreldes tumedamad küljed ja tume kõht. Idapoolsematel aladel elavatel isastel on täheldatud siniseid täppe. Millal võib Eestis kohata. Ärkavad talveunest märtsis-aprillis. Talveunne jäävad uuesti oktoobris. Välimus. Vaskussidel on sile ja kahvatu helgiga vaskse tooniga keha. Sealt tuleb ka tema nimi. Vahel harvem on keha hall või helepruun. Isase vaskussi kõhualune on hele, emasel tume. Emane on üldiselt ka isasest vaskussist tumedam. Osadel populatsioonidel on kehal sinakad laigud, need esinevad tavaliselt rannikute ääres elavatel täiskasvanud isenditel. Elupaik. Vaskussid eelistavad niiskeid avatud kõrge rohuga elupaiku, nagu näiteks heinamaad ja metsalagendikud. Segamini võib ajada... Nastiku ja rästikuga. Roomajaid võib vaskussiga segamini ajada eemalt, kuid lähemal vaatlemisel on vaskuss selgelt äratuntav oma sisalikule omase peakuju poolest, samuti värvi/läike ja suuruse poolest.
toitumine üksnes päevavalges. Röövikute kasv looduses kestab umbes neli kuni kuus nädalat, nad kestuvad selle aja jooksul neli korda (Viidalepp, 2000). 2.4 Nukustaadium Mustlaik-apollo nukk on õhukesekestaline, esialgu piimjasvalge ja õrn. Röövikunahk jääb musta karvase puntrana nuku tagakeha tippu ümbritsema. Aja jooksul tumenevad tiivakatete servad ning paar päeva enne liblika koorumist hakkab tiivakiri juba katetest läbi kumama. Nukuperiood vältab Eesti populatsioonidel toatemperatuuril ( 20-22 C 11- 12 ööpäeva). Kokku vältab mustlaik-apollo areng meil munast koorumisest liblikate ilmumiseni vähemalt 8-9 nädalat, sõltudes suuresti 5 lume sulamise ajast ning sellest, kas kevad on soe või külm (Viidalepp, 2000). 2.5 Nukust koorub liblikas Liblikas koorub nukust tavaliselt varahommikul. See on mõjutatud
lahknemine. Ökonisside kattumist seostatakse konkurentsi määraga, mida rohkem nisid kattuvad, seda suurem on konkurents kahe liigi vahel Gause reegel e konkurentse väljatõrjumise reegel Kooseksisteerimine on võimalik kui ökoloogilised nisid on piisavalt erinevad, kui kaks liiki konkureerivad piirava ressursi pärast, siis teatud aja jooksul tõrjutakse üks kooslusest välja. Tunnuste lahknemine tähendab, et kahe liigi allopatriliste populatsioonidel on sarnasem niss kui sünpatrilisetel populatsioonidel. Ehk kui suuresti kattuva nisiga kahe liigi populatsioonid elavad samal alal, siis nad on üksteisest erinevamad. Kui võrrelda samade liikide populatsioone, mis ei esine samal ala, siis nad on omavahel sarnasema nisiga. Ehk kui areaalid ei kattu, siis kattuvad nisid aga kui areaalid kattuvad, siis nisid lahknevad. Selline mehhanism võimaldab vältida konkurentsi. MINU VASTUS:
Populatsioonis on täiskasvanuid ja lapsi peaaegu pooleks. Hambaid polnud üldse 58 luustikul. Kaubi puhul võib väita, et maetute hammaste seisukord oli üldiselt hea. Ühel juhul oli esines kaaries ühel vanemal luustikul. Igeme põletikku esines kahel juhul (hambad välja langenud põletiku tagajärjel). Mõlemal juhul oli tegemist täiskasvanud inimestega. Laste hammaste seisukord oli väga hea. Üldiselt võib seega konstanteerida, et Kaubi elanikel, nagu paljudel ajaloolistel populatsioonidel, oli hammaste kvaliteet ilmselt parem kui kaasaja inimestel, kel toitumisharjumused ja -võimalused teised ja mitte nii "hambasõbralikud". 6.2. Vanus määratud luude pikkuse järgi (lastel) Lastel saab pikkade luude pikkuse järgi väga hästi vanust määrata, kuivõrd on loodud vastavad võrdlustabelid, mis aitavad reie-, sääre- ja õlaverreluude pikkuste abil määrata luustike vanust. Kaubi kalmega on veel see probleem, et kuna laste luud on
minimaalse elujõulise populatsiooni säilimise. Väljasuremiskünnis - mõiste looduskaitsebioloogiast, millega seletatakse liigi, populatsiooni või metapopulatsiooni sellist arvukust, mille juures tõenäoliselt arvukus järsult langeb. Väljasuremiskünnisele jõutakse nt populatsiooni oluliselt mõjutava ökoloogilise teguri muutumisel, nt elupaikade kadumine. Kordamisküsimused: Millised tegurid ohustavad väikesi populatsioone? Väikestel populatsioonidel on kalduvus kiiresti kahaneda peamiselt kolmel põhjusel: 1. lähiristumisest ja geenitriivist tulenev geneetiline mitmekesisuse kadu ning sellega seotud probleemid. 2. demograafilised muutused suremuse ja sündimuse juhuslike kõikumiste tõttu. 3. keskkonnatingimuste kõikumised muutuste tõttu kiskluse tasemes, konkurentsis, haiguste levikus ja toidu kättesaadavuses ning ebaregulaarselt toimuvate looduskatastroofide (tulekahjus, tormid, põuad) tõttu.
leia üldse (nt. Jääajajärgne tundralaadne taimestik _p = 0 kõiki teisi maakasutustüüpe. NB! Hävimine siin ühes metapopulatsiooni (maastiku) osas. ja loomastik). Põhjuseks see, et asend oli erinev. Paigas homogeenne territooriumi osa, mis erineb ümbritsevast Kõikidel populatsioonidel on mingi lõplik tõenäosus välja surra, kui Ei olnud polaarööd ja päeva. a) diagonaale ei arvestata (nelja naabri reegel) selleks tekivad tingimused (Levins, 1969, 1970). 2. Tervete taimevööndite või koosluste nihkumine b) diagonaalnaabreid arvestatakse (kaheksa naabri reegel)
14. Iga järgnev toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust. Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arvukus piiramatult kasvada. Näiteks reguleeivad zooplankoni organismid fütoplanktoni populatsioonide arvukust. Kui zooplankroni populatsioonid hävitavad suure osa toiduks kasutatavast taimestikust, tekib neil peagi toidupuudus ja zooplanktoni populatsioonide arvukus hakkab vähenema. See võimaldab ka fütoplanktoni populatsioonidel jälle kasvama hakata ning selle tagajärjel fütoplanktoni populatsioonide arvukus taastub. Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemis toimuva iseregulatsiooni tagajärg. Millised tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutumisel? Kui ökoloogiline iseregulatsioon lakkab ökosüsteemi reguleerimast, muutub ökosüsteemi
- Uurib geneetilist struktuuri. - Uurib tegureid. Mis mõjutavad populatsioonis toimuvaid geneetilisi protsesse. · põhiseadused tuletati XX saj. Algul(Hardy-Weinbergi seadus) · seaduse tuletamiseks lähtusid nad IDEAALSE POPULATSIOONI mõistest. Ideaalse populatsiooni tunnused : · isendite arv on lõputu · puudub looduslik valik · puuduvad mutatsioonid · puudub ränne · kõigi ellujäämistõenäosus on võrdne selgitus : · looduslikel populatsioonidel palju tegureid vastastikku tasakaalustavad üksteist. · Lühikestel ajahetkedel sarnanevad looduslikud populatsioonid sageli ideaalsetega. Hardy-Weinbergi seaduste tõestus : Eeldus : · vaatame autosoomset geeni, mis esineb geenifondis 2 alleelina.(!) · Uue põlvkonna moodustumisel osalevad spermid ja munarakud(mõlemad võivad kanda nii dominantset kui retsessiivset geeni. Järeldus : · ideaalses populatsioonis on alleelide sagedus põlvkonniti jääv suurus.
tuhanded haudepaarid, ja näinud kogu seda lärmi ja möllu, mis sellega kaasneb, tekib tal paratamatult küsimus: mille pagana pärast neile küll meeldib nii tihedas summas käratseda, kui igal pool mujal on ruumi küllaldaselt. Samuti vaatab oma põldude vahel teistest eraldi seisvas talus elav Eesti talumees reisile sattunult imestades Aasia mägikülasid, kus maja on majas kinni. Linnadest rääkimata... Käitumisökoloogid mõistagi eeldavad, et neil liikidel ja populatsioonidel, kellel grupieluviis esineb, on see optimaalne käitumine, mis on kujunenud välja loodusliku valiku survel. Kui see on nii, siis peab grupieluviis tooma selle viljelejaile kindlasti kasu. Kuid nagu paljude teistegi käitumisotsustuste puhul, võib grupieluviisil olla ka hind. Milles võib grupieluviisi kasu ja hind seisneda? Kui meenutame teist peatükki, siis peamisteks teguriteks, mis kangurlindude uurijate arvates sundisid osa kangurlinnuliike harrastama grupieluviisi (elama
on arvutatud ühiseellase lahknemisest alates, varieerub erinevate valkude ja DNA-järjestuste korral sõltuvalt sellest, kui oluliste funktsionaalsete piirangutega on vastavate funktsioonide säilimine looduslikus valikus 396. Allopatriline liigiteke: jaotub algne populatsioon geograafilise barjääri tõttu kaheks ja eraldunud subpopulatsioonid muutuvad edaspidi aegamööda ka geneetiliselt, geneetiliselt muutunud populatsioonidel võib tekkida reproduktiivne isolatsioon, isegi kui samad subpopulatsioonid uuesti kokku saavad, tekkis kaks liiki 397. Sümpatriline liigiteke: moodustuvad samal territooriumil subpopulatsioonid eelkõige populatsioonisisese muutlikuse kasvu tõttu, eriti suurtes populatsioonides ja laiadel asualadel, geneetiline diferentseerumine viib lõpuks reproduktiivse isolatsioonini, edasi moodustuvad 2 teineteisest eristuvat liiki 398
Uue kasuliku omadusega isendite osatähtsus suureneb kiiremini väikestes populatsioonides. Ühtlasi on väiksemad poplatsioonid kergemini hävinevad. Kõige perspektiivsemad on liigid, millel on suured populatsioonid, mis omakorda on jagunenud paljudeks osaliselt isoleeritud pisipopulatsioonideks. Nii saavad pisipopulatsioonis tekkinud kasulikud omadused geenivahetuse tõttu levide ka teistesse pisipopulatsioonidesse. Liigitekke uurijatele pakuvad huvi liigid, mille üksikutel populatsioonidel on mitmesuguseid erinevusi ja sellised, mis soodustavad ökoloogilist isoleerumist. Süngaameonid on liikide rühmad, neid liike võib geneetika seisukohalt pidada ühe koguliigi eri populatsioonideks. Kui ühes ja samas kohas lähteliigi territooriumil kujuneb kaks või enam uut taksonit, on tegu sümpatrilise liigitekkega. Kui uue taksoni formuleerumine toimub väljaspool lähteliigi leviala, on liigiteke allopatriline.
elujõulise populatsiooni säilimise. Väljasuremiskünnis elupaikade hulk, mis on liigi säilimiseks vajalik (kui elupaiku veel vähemaks jääb, väheneb liigi elujõulisus järsult). Teine def: on elupaikade kriitiliselt väike hulk: kui elupaiku veel vähemaks jääb, siis liigi elujõulisus väheneb järsult. Kordamisküsimused: 1) Millised juhuslikud ja deterministlikud (sellest lähtuvad) tegurid ohustavad väikesi populatsioone? Väikestel populatsioonidel on kalduvus kiiresti kahaneda peamiselt kolmel põhjusel: 1. lähiristumisest ja geenitriivist tulenev geneetiline mitmekesisuse kadu ning sellega seotud probleemid. 2. demograafilised muutused suremuse ja sündimuse juhuslike kõikumiste tõttu. 3. keskkonnatingimuste kõikumised muutuste tõttu kiskluse tasemes, konkurentsis, haiguste levikus ja toidu kättesaadavuses ning ebaregulaarselt toimuvate looduskatastroofide (tulekahjus, tormid, põuad) tõttu.
(3) Inimeste olemasolu tuleb lülitada looduskaitse planeerimisse. Lahti räägituna. (1) evolutsiooniline muutus. Mitte millelgi bioloogias pole mõtet, kui seda ei vaadelda evolutsiooni valguses. Populatsioonide geneetiline koostis võib muutuda ajas mitmel viisil: (1) väikesed nihked populatsioonides, (2) sisseränne teistest populatsioonidest, (3) looduslik valik. Looduskaitse eesmär pole olukorda konserveerida, vaid võimaldada populatsioonidel kohaneda muutunud tingimustega. (2) dünaamiline ökoloogia. Looduses pole lõplikult välja kujunenud süsteeme. Ei ole ühtegi kooslustm, kus liigid oleksid kaootiliselt koosluse moodustunud, vaid neil on kindel struktuur. Ökosüsteemid on avatud süsteemid, kus toimub avatud liikide, materjalide ja energia voog, mida tuleb mõista ümbritseva keskkonna kontekstis. (3) inimese kohalolek. Inimeste integreerimisel on omad positiivsed küljed: (1) inimesed, kes on
Realiseerunud ehk tegelik nišš – reaalne biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, herbivooride ja parasiitide olemasolu korral kujunenud tingimuste kompleks. Realiseerunud nišši võime käsitleda ka kui liigi funktsionaalset rolli koosluses. 20.Mis on ökotüüp? Sarnaselt kohastunud organismide ühe liigi piires. Nt lillakas turbasammal. 21.Kuidas on ökoniššide kattumine seotud konkurentsiga? On proportsioonis konkurentsiga - mida sarasemad on eri populatsioonidel keskkonna kasutamise tavad, seda kergemini tekib konkurents. Liikide siseselt võib tekkida ka geneetilisi muutusi, mille tagajärjel osa isenditest on võimelised kohanema senisest erinevate keskkonnatingimustega 22.Miks elavad veeorganismid reeglina väiksemas väliskeskkonna temperatuuride vahemikus kui maismaaorganismid? Kuna vesi jäätub 0 kraadi juures ning soojem (kui 0 kraadi) vesi vajub põhja. Jm. 23.Miks on muldade ja vesikeskkonna kõrge soolsus organismidele kahjulik?
Teine viis kirjeldada evolutsioonilisi strateegiaid on 1967. aastal McArthuri ja Wilsoni poolt pakutu. Selles kasutatakse kahte äärmust, r- ja Kstrateegia, mis on tuletatud populatsioonide logistilise kasvu valemist. r-strateegid loodavad oma edukuse tagada meeletu sigimisvõimega. Soodsatel tingimustel on neil võime oma populatsiooni arvukust kiiresti tõsta. Normaalsetel tingimustel suur enamus järglaskonnast sureb kuid tingimuste muutudes võivad saada sobivad tingimused. r-valikuga populatsioonidel on III tüüpi ellujäämuskõver. K-strateegid loodavad, vastupidiselt r-strateegidele, oma konkurentsivõimele. Nendesigimisvõime on madal ja seetõttu ei suuda nad kiiresti reageerida kui tingimused muutuvad soodsamateks. Nende populatsiooni arvukus on stabiilne ja noorte suremus madal. K-strateegidel on enamasti vähe järglasi, kuid need on kasvult suured (nn. hea kvaliteediga) ja kes sageli saavad nautida ka vanemlikku hoolitsust. K-valikuga populatsioonidel on enamasti I ja II tüüpi
Boas uuris Ameerika indiaani keeli, mis kõik erinesid indo-euroopa ja semi keeltest. Boas märkas, kui oluliselt erinesid eri paigus nii eluviisid kui grammatilised kategooriad. Selle tulemusena järeldas ta, et kultuur ja eluviis peegelusid keeles, mida vastav etnos kasutas ( Rannut 2007). Boas lisas antropoloogilisse teooriasse kultuurilise relativismi, mis rõhutab, et rahvaste vahelised erinevused on tekkinud ajalooliste, sotsiaalsete ja geograafiliste tingimuste tulemusena ja kõikidel populatsioonidel on täiuslik ja võrdselt arenenud kultuur. Edward Sapir (1884-1939). Ameerika antropoloog-lingvist, Benjamin Whorfi õpetaja ja üks Sapir-Whorfi hüpoteesi autoritest. Arendas Boase väiteid edasi ning väitis, et keele sidusus ja süsteemsus suhtestub ulatuslikult mõtlemise ja käitumisega. Elu lõpupoole jõudis Sapir arvamusele, et keel mitte lihtsalt ei peegelda kultuuri ja käitumist, vaid keel ja mõtlemine mõjutavad või isegi piiravad teineteist. Ta väitis, et keel määrab meie
1 Ökosüsteemi iseregulatsioon Iga järgnev toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust. Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arvukus piiramatult kasvada. Näiteks reguleeivad zooplankoni organismid fütoplanktoni populatsioonide arvukust. Kui zooplankroni populatsioonid hävitavad suure osa toiduks kasutatavast taimestikust, tekib neil peagi toidupuudus ja zooplanktoni populatsioonide arvukus hakkab vähenema. See võimaldab ka fütoplanktoni populatsioonidel jälle kasvama hakata ning selle tagajärjel fütoplanktoni populatsioonide arvukus taastub. Populatsiooni arvukuse ajalisi muutusi nimetatakse populatsiooni laineteks. Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel. Selle tulemusena püsib populatsioonide arvukus kindlates piirides ja kujuneb välja ökoloogiline tasakaal. Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks.
- uurib alleelide arvukust geenifondis. - Uurib geneetilist struktuuri. - Uurib tegureid. Mis mõjutavad populatsioonis toimuvaid geneetilisi protsesse. · põhiseadused tuletati XX saj. Algul(Hardy-Weinbergi seadus) · seaduse tuletamiseks lähtusid nad IDEAALSE POPULATSIOONI mõistest. Ideaalse populatsiooni tunnused : · isendite arv on lõputu · puudub looduslik valik · puuduvad mutatsioonid · puudub ränne · kõigi ellujäämistõenäosus on võrdne selgitus : · looduslikel populatsioonidel palju tegureid vastastikku tasakaalustavad üksteist. · Lühikestel ajahetkedel sarnanevad looduslikud populatsioonid sageli ideaalsetega. Hardy-Weinbergi seaduste tõestus : Eeldus : · vaatame autosoomset geeni, mis esineb geenifondis 2 alleelina.(!) · Uue põlvkonna moodustumisel osalevad spermid ja munarakud(mõlemad võivad kanda nii dominantset kui retsessiivset geeni. Järeldus :
1) Ökoloogiline (realiseerunud) suremus 2) Teoreetiline minimaalne suremus Absoluutne suremus – pop-i kohta, suhteline suremus – isendi kohta. Tihti pakub suremusest suuremat huvi ellujäämus – mingi taksoni säilinud isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku. Elumustabelid, elumuskõverad (Deevey kõverad): Joonis. Enamus ellujäämuskõveraid on klassifitseeritavad kolme üldise kuju järgi. Paljudel populatsioonidel on klassikaliste tüüpide vahepealsed elumuskõverad. Kõvera tüüp võib muutuda ka organismi eluea jooksul. Populatsiooni vanuseline koosseis, vanusepüramiid. Populatsiooni vanuseline struktuur näitab erinevate vanuseklasside osakaalu. Igal vanusegrupil on iseloomulik sigivuse ja suremise määr. Vanusepüramiid - populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis. Vanusepüramiidi kõrgus vastab maksimaalsele elueale ja laius näitab vanuserühmade osatähtsust.
Põhimõtteliselt esineb sama aspekt ka inimese energiavälja väljade süsteemis, kui inimese teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Väljad ( välja potentsiaalid ) ei ole omavahel ühendatud või seotud nii nagu seda on neuronite ( anatoomia ) korral inimese ajus. Selle asemel väljad mõjutavad üksteist nii nagu seda oli eespool olevate neuronite korral. Selline ( emergentne ) omadus võimaldab ajus olevatel neuronitel ja nende populatsioonidel kommunikeeruda teisiti kui ainult neuronaalsete seoste abil. Kuid just sünapsi vahendusel seostuvad üksteisega ajus olevad neuronid. Närviimpulsid jõuavad aksoni lõpmesse, kus vabanevad atsetüülkoliinimolekulid, mis läbivad kiiresti läbi 20...30 nm laiuse sünapsipilu. Rakumembraani Na+-ioonide läbilaskvus muutub, kui pärast sünapsipilu läbimist reageerib nendega niinimatatud postsünaptiline rakk. Niimoodi tekibki närviimpulss postsünaptilises neuronis. Kuid
Põhimõtteliselt esineb sama aspekt ka inimese energiavälja väljade süsteemis, kui inimese teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Väljad ( välja potentsiaalid ) ei ole omavahel ühendatud või seotud nii nagu seda on neuronite ( anatoomia ) korral inimese ajus. Selle asemel väljad mõjutavad üksteist nii nagu seda oli eespool olevate neuronite korral. Selline ( emergentne ) omadus võimaldab ajus olevatel neuronitel ja nende populatsioonidel kommunikeeruda teisiti kui ainult neuronaalsete seoste abil. Kuid just sünapsi 82 vahendusel seostuvad üksteisega ajus olevad neuronid. Närviimpulsid jõuavad aksoni lõpmesse, kus vabanevad atsetüülkoliinimolekulid, mis läbivad kiiresti läbi 20...30 nm laiuse sünapsipilu. Rakumembraani Na+-ioonide läbilaskvus muutub, kui pärast sünapsipilu läbimist reageerib nendega niinimatatud postsünaptiline rakk
annaabi.ee 
