6. Populaarkultuur on rahva enese kultuur, rahva enda poolt loodud · Inimeste määratlemisviis · Rahvas ise teeb valiku 2 · Kas muusika on midagi, mida plaadifirmad loovad või muusika nn loob plaadifirmad jne? Massikultuur ohustamas eliidi väärtusi parempoolsed Rahvast manipuleeritakse, mure inimeste pärast, kes langevad manipulatisooni ohvriks vasakpoolsed 19.sajandi Euroopa võttis omaks M. ARNOLD'i väited ("Culture and Anarchy" 1869) *vaatas populaarkultuuri muu kultuuri sees *kultuur tema jaoks: 1.Kultuur kui TEADMISTE VARAMU ehk parim, mis maailmas öeldud ja öeldud. Tead mis on hea ja ka rakendad seda üldiseks hüvanguks. Peab selleni jõudma lugedes 2. Kultuur peab kindlustama jumala tahte valmitsemise maailmas, jumalik valitsemine. Inimese vaimne täiustumine. *tema mõttekäigu saab jagada neljaks: 1) Inimeses võime ära tunda parimat, väärtuslikku 2) See, mis on parim ja väärtuslik kuulub kultuuri mõiste alla
paljud usuvad temasse. Ühel juhtumil ohustab populaarkultuur eliidi väärtusi. Teiseltpoolt on tegemist rahva manipulatsiooniga, et rahvast millekski ära kasutada. Ehk siis ühelt poolt : Inimesed loevad räpmskirjandust meil on õigus neid põlastada. - Muretseme nende inimeste pärast, sest nad on ohvrid. Matthew Arnold (teoreetik) oli mees, kes vaatas populaarkultuuri kultuuri üldise mõiste sees. Tema raamat oli ,,Culture and Anarchy" 1869 (algselt kultuur ja tema vaenlased). Selles raamatus pakkus ta välja oma kultuuri definitsooni ja uuris anarhiat. · Kultuuri mõistet nägi ta üldiselt kahte moodi. 1. Kultuur oli talle teadmistevaramu. Ta ültes: ,,Parim, mis maailmas on mõeldud ja öeldud". 2. Kultuuril on omadus kindlustada jumala tahte valitsemist maailmas.
Populaarkultuur on loodud rahaliste suhete tarbeks. On sündinud kaubavormina, tarbeks. Mass tuleb ilmsiks linnades, tekib küsimus kas see rikub inimeste puhta olemuse/suhtlemise, mis kunagi oli. Probleemiks jälle see, et see on nauditav, kuid tõeline kunst on pigem sügav. Freud ütleb, et inimesed ei tea, mida tahavad, kuna nad ei tea oma tegude motiivi ja ei tea miks nad nii käituvad. Meil polegi reaalset valikut, meile surutakse peale, inimese soove luuakse kunstlikult. 5. Populaarkultuuri peetakse osaks poliitilises võitluses. Gramsci väitis, et võitlus käib hegemoonia pärast. Popkultuur on sfäär, kus toimuvad pol. võitlused. Võib vaadata ka läbi iroonia(kes oskab/on võimeline), seega omatakse teatud distantsi(camp). Kultuuri tarvitades, teise konteksti pannes, me loome selle teistmoodi.. Nt kõigile meeldib "50 halli varjundit" samas mõni saab lugeda seda iroonilise pilguga. 6.Popkultuur on rahva enese loodud ja ei ole ülevalt peale surutud
Kuidas suhestuvad identiteediuuringud ja subkultuurid? [Kultuuriuuringud, lk????] Identiteeti ei saa uurida ühe kategooria alusel, nähtusi tuleb artikuleerida, samamoodi subkultuurilist identiteediloomet. Analüüsitakse milliste vahenditega loovad näiteks töölisklassi noorukid endale mitmesuguseid rühmaidentiteete, mis lubavad neil eristuda vanemast põlvkonnast ja kommertskultuurist. 16 POPULAARKULTUURI UURINGUD 41. Mille poolest erinevad vastandused „populaarkultuur/massikultuur vs. kõrgkultuur“, „populaarkultuur/massikultuur vs. rahvakultuur“ ja „populaarkultuur vs. massikultuur“? [Populaarkultuuri uuringud, lk 260] a) Massikultuur vs kõrgkultuur - esteetiline vastandus, elitaarse ja rahvaliku suhete võimustruktuurid koos moraalsete, sotsiaalsete ja poliitiliste aspektidega. Vastandumine
Eri ajastutel, eri piirkondades võib olla kõigil oma popkultur. 1. Kultuuriuurimine ' Mõistmaks populaarkultuuri ühiskondlikku tähendust tänapäeval, tuleb uurida, kuidas arusaam massikultuurist popkultuuri aja jooksul määrtaletud. Massikultuuri funktsioonid on olnud vastvalt ajastule erinevad: tänapäeval peamiselt meelelahutuslik, kuid samas on see endiselt ka mõjutamisviis. 1930. Aastatel kasutati seda lausa massipropaganda edastamiseks. Massiühiskond koosneb automiseeritud inimestest-inimestest, kel puuduvad tähendusrikkad või moraalsed uhted teiste inimestega.
naerma, et tunneksime müüdava suhtes poolehoidu. Veebivestluste analüüsimine tõstatab küsimuse manipuleerimisest ja privaatsuse rikkumisest. Kuigi me tunnistame reklaami vajalikkust, imetleme loomingulisemaid reklaame ja võime isegi tunda poolehoidu mõnede reklaamide või plakatite vastu, tunneb suurem osa meist ebamugavust seoses enda valikute jälgimise ja seirega andmete kogumiseks ning vastustab mõtet sihitud psühholoogilisest veenmisest. Reklaam on populaarkultuuri valdkond, mis demonstreerib märkimisväärset loovat leidlikkust kõrvuti võimalusega manipuleerida ja petta. Paljud reklaamid on heaks näiteks sellest, kuidas kunst on pandud teenima äri, vormides keerukad ideed löövateks piltideks ja vähesteks sõnadeks. Loovisikutena peame olema ausad ja lugupidavad nende suhtes, kelle poole pöördume. Tarbijatena peame olema tähelepanelikud, vaatama ette, et meie heakskiitu pälviv loovus ei imbuks meie
Jumalaga. Kui inimene loodab millelegi väljapool omaenese võimaluste piire, on see märk religioossest mõtlemisest. Läänes on kaks peamist intellektuaalset süsteemi: kristlus ja progressivism, mis loodavad edendada ühiskonda edasi ja paremuse poole. Minu arvates on progressivistlik ajaloonägemus on seega lähedasem religioossele mõtlemisele. Piiblis on väidetavalt mainitud ka progressi aeg ehk progressiivne aeg. 2. Millised jooned eristavad rahvakultuuri ja populaarkultuuri praktikaid? Rahvakultuur on midagi, mis ühendab meid meie ajaloolise traditsiooniga ja viitab kultuurielementide pikaealisusele. Selle loojaks on kogu rahvas. Populaarkultuur on põhimõtteliselt sama, mis massikultuur; see on tekkinud massilise käibe eesmärgil. Rahvakultuur on tekkinud aja jooksul ja hoopis teistel eesmärgil (mitte rahalisel nagu populaarkultuur). Rahvakultuuri vaadeldes võiks kõigepealt tuua välja tema pikaealisuse võrreldes populaarkultuuriga
kultuuride aluseks on teatavate vastandpaaride süsteemid. 1960 aastatel võttis maailmas maad mässumeelsus, mida väljendati ka loosungiga ,,Ühiskond on süüdi", põhjendajateks olid uusvasakpoolsed mõtlejad. 1967 a toimus ka esimene südame siirdamine (C. Barnard) USA astronautide jõudmine Kuu pinnale (Apollo 1969, Neil Armstrong). Kunst, televisioon, sport. 1960 aastate algul voogas üle maailma popkunst, millele pani aluse Ameerika reklaamikunstnik A. Warhol. Populaarkultuuri agressiivse reklaami, koomiksite, tarbegraafika jms ülistamine. Popkunst, reklaam ja üha suurenev heaolu on lahutamatud televisioonist ja meelelahutustööstusest. Värvitelevisiooni võidukäik, satelliitside. Sateliittelevisiooni võidukäik mõjutas oluliselt spordi arengut, kuna see tõi suurvõistlused kõigile koju kätte, kasvas neist osasaajate hulk järsult. Sporti paisati rohkem raha ja sporditulemused põimiti üha enam propagandaga. Muusika, mood, film. Muusikamaailma
seoses massajalehtede väljakujunemisega. USAs jõudis haripunkti 1910.a, mujal hiljem Mõjusa meediavõimu eeltingimusteks peetakse üldiselt elanikkonna enamuseni jõudva üleriigilise meediatööstuse olemasolu, teatud konsensuse aset levitatava teate sisus ning teatava usutavuse ja .usalduse määra auditooriumi hulgas Sotsioloogia uurimisteemad peegeldavad kollektiivset teadlikkust sellest, et inimtegevuse mastaap on .muutumas Võimalik oli süüdistada ajalehti, filmi ja teisi populaarkultuuri vorme kaasaitamises .põhimõttelagedusele, samuti juuretusele, impersonaalsusele ja kogukonnast võõrandumisele Tulevikku vaatava ja modernse ajastu vaim oli aluseks ka kolmandale massikommunikatsiooni puudutavale ideedekogumile et meedia on potentsiaalne vahend avalikkuse valgustamiseks, teadmiste täiendamiseks ning uut institutsioonide, universaalse koolituse , avalike raamatukogude ja .rahva hariduse edendamiseks
• Rahvakultuuri ajalugu võimaldab käibele tuua palju uusi allikaid, mis seni oli ära põlatud kui ebaolulised (rahvalik kirjasõna ja pildimaterjal, folkloor, kohtumaterjalid jpm). • Rahvakultuuri ajaloo abil muutub meie teadmine minevikust märksa täielikumaks ja mitmekülgsemaks; meie ajaloopilt ei ole enam tänapäevaste sotsiaalsete eristuste küüsis. Rahvakultuuri ajaloo esiletõusu põhjused • 1960. aastate populaarkultuuri pealetung Lääne ühiskonnas; kontrakultuuri liikumised; ametlike kultuuriinstitutsioonide ja eliidikultuuri kriitika. • Marksismi ja vasakpoolsete ideoloogiate mõju, soov kirjutada nn. allasurutud või rõhutud klasside ajalugu, uurida ajalugu “altpoolt” (from below): E. P. Thompson, Eric Hobsbawm jt • Kultuuriantropoloogia ja folkloristika populaarsus ja mõju ajalooteadusele. Ajaloolaste
jaotus relevantne. Ei ole võimalik väita, et töölisklassil on oma kitsas maailmavaade, mis on keskklassist täiesti eristuv. Või et keskklassi harrastused või harjumused oleksid kõrgemad töölisklassi omast. · kõrge ja madala kultuuri ning keksja töölisklassi vastandus on kadunud. · Igasugune kultuuripraktika on meedia vahendatud; see on põhjus, miks Birminghami teoreetikud pööravad rohkem tähelepanu populaarkultuuri nähtuse uurimisele. Selistele kultuurifenomenidele millel on suurem tarbijaskond, põhjendades huvi sellega, et seeläbi näeme kultuurikeskkonda tema aktiivses protsessis, muutumises, sellist kultuuri keskkonda, milles võimalikult palju inimesi osaleb, niimoodi vaadatuna võib tunduda, et tabloidid, naisteajakirjad tõepoolest sisaldavad kultuuri kui protsessi
Mugav, aga mitte täpne ega õige sõna. Pigem, leiab ta, on hilistarbimisühiskonnas noortekultuur midagi liikuvat ja ujuvat. Grupp ei ole fookuses, vaid paik, locus, ja indiviidi suhestumine järjest erinevate locidega. (Vrd erinev tarbimine erinevast kihist inimestega.) 18. Millised on neli lähenemist sellele, kuidas meedia on noorte subkultuuri mõjutanud? a. Turg ja ühine kultuur (common nii tavaline kui ühine) Paul Willise (1990) arvates, ehkki populaarkultuuri (ehk meedia abil kõigini jõudev kuluur) ja kõrgkultuuri vahe endiselt kehtib, pole enam olemas noortekultuuri traditsioonilise vastukultuuri mõttes. Popkultuur on noorte jaoks tavaline kultuur. Kuid nooruslikkus/noorte subkultuur ei ole muutunud ajaga, vaid noored lihtsalt vahendavad tarbimiskultuuri samamoodi seda muutes, kui vanasti. Kuidpeamine erinevus on selles, et enam ei saadeta sõnumit, vaid tehakse sõnum igaüks lisab midagi turu abil
kuid omavahel sageli küllaltki lõdvalt seotud. Džässimprovisatsioonis kasvab iga uus (vähemalt ühe solisti soolo ulatuses) chorus välja eelnevast, olles sellega orgaaniliselt seotud. Ka järgmise improviseerija soolod on tingimata seotud varemtoimunuga ja on sageli selle loomulikuks jätkuks. 32 Domenic Strinati toob oma teoses “Sissejuhatus populaarkultuuri teooriatesse” välja kolm omavahel seotud argumenti, mis pole küll kõikehõlmavad, kuid on olnud 20. sajandil populaarkultuuri teooriates kesksel kohal. Esimene neist küsib: kust populaarkultuur üldse pärit on, kas ta kerkib “alt” rahva seast, vajub “kõrgelt” eliidi seast või on pigem kahe kihi läbikäimise tulemus? Teine küsimus on seotud kaubastumise mõjuga popkultuurile: kas kau-
need mõjutavad teineteist pidevalt, on omavahel nii dialoogilises kui ka konfliktses vahekorras. 2. Rahvakultuuri ajalugu võimaldab käibele tuua palju uusi allikaid, mis seni oli ära põlatud kui ebaolulised (rahvalik kirjasõna ja pildimaterjal, folkloor, kohtumaterjalid jpm). 3. Rahvakultuuri ajaloo abil muutub meie teadmine minevikust märksa täielikumaks ja mitmekülgsemaks; meie ajaloopilt ei ole enam tänapäevaste sotsiaalsete eristuste küüsis. Kuidas tekkis? 1960. aastate populaarkultuuri pealetung Lääne ühiskonnas; kontrakultuuri liikumised; ametlike kultuuriinstitutsioonide ja eliidikultuuri kriitika. Marksismi ja vasakpoolsete ideoloogiate mõju, soov kirjutada nn. allasurutud või rõhutud klasside ajalugu, uurida ajalugu "altpoolt". Kultuuriantropoloogia ja folkloristika populaarsus ja mõju ajalooteadusele. Ajaloolaste tähelepanu hakkasid pälvima rituaalne käitumine, suuline kultuur, sümbolid, kehalisus, karneval, naer jms.
meelelahutus, koomiks, kaubad jne. Atleet hoiab strateegilises kohas käes hiigellutsukommi lollipop. 4 Popkunst USA-s ja selle paralleelnähtused Euroopa maades. *Pärast II maailmasõda Ameerika Ühendriikides alguse saanud massikultuuri õitseng kestab tänaseni, kuid kindlasti on selle ajaga muutunud populaarkultuuri mõiste. *Ametlikult lõppes sõda 2. septembril 1945 ning 1950. aastate lõpuks olid märgid popist end juba ilmutanud. Inimeste mõttemaailm muutus ligi kümne aasta jooksul kardinaalselt – sõjajärgset masendust leevendati asjadega, milleks olid kodumasinad, maitsvad karastusjoogid, moodsad riided. *Taolisele ühiskonnamuutusele reageerisid kiiresti kunstnikud, kes hakkasid tootma kunsti, mis oli inspireeritud tarbekaupadest (nt Brillo Box). Andy Warhol. 100 konservipurki
Ptk. 22 22.1. Mis vahe on pop-, massi- ja eliitkultuuril? Mõeldud massidele tarbimiseks. Toodetud teadlikult et läheks korda paljudele inimestele. Popkultuur koosneb massitarbimiseks mõeldud toodetest ja teenustest. Alternatiivselt väib väita, et see on küik mida inimesed teevad oma vabal ajal (kui ei õpi, tööta või maga) ning seda on nimetatud ka meelelahutuseks, populaarseks kultuuriks, massikultuuriks ning erinevalt kõrgkultuurist ka lihtsalt äriks Massikultuur on populaarkultuuri elemendid, mida toodetakse ja levitatakse massimeedia vahendusel. Eliitkultuur on koosnev kultuuriobjektidest (nähtustest, toodetest ja teenustest) ... 22.2. Kuidas selgitab õigust kui institutsiooni strukturaal-funktsionalistlik paradigma? Popkultuuri roll on toetada sotsiaalset korda, pakkudes meelelahutust ühiskonna liikmetele (vähendab isiklikke muresid ja vabastab pingest) ja tugevdades sotsiaalset struktuuri. 22.3
üks klass teostab oma võimu teiste üle kultuuri kaudu nad otsisid kultuuriteooriat, mida nad nimetasid kriitiliseks teooriaks kriitiline teooria oleks pidanud leidma vastukäigud neile teooriatle, mis aitasid põlistada valitsevate klasside võimu adorno on praeguseks olnud kultuurilises plaanis teoreetikuna täiesti aut. on põhjust eeldada, et teda ootab taassünd. adorno vihkas populaarmuusikat. see tähendab et ühtlasi populaarkultuuri teoreetikud vihkavad teda. asi ei ole siiski nii lihtne. adornot pole siiski põhjust pidada konservatiiviks. ta oli modernist, aga mordenist ei tähenda konservatiivi. adorno polnud mingi suur klassikalise muuskika austaja, sibeliust ta lausa vihkas ;) adorno oli muusikaharidusega, ta õppis alban bergi juures, ka tema ema oli muusikutaustaga. adorno tuli usast hiljem tagasi (enamik juudi soost teoreetikuid ja intellektuaale lahkus saksamaalt, arusaadavatel põhjustel)
- 4% käib muuseumis - 2% töölisklassist teeb emba või kumba - 98% vaatab telekat üle 25 tunni nädalas - 38% noortest (11-25) käib diskodel - 26% käib ööklubides Arvatakse, et meedia mõjul on traditsioonilin subkultuuri olemus muutunud. Leitakse, et on olemas neli erinevat viisi, kuidas seda võiks mõtestada. a. Turg ja ühine kultuur (common nii tavaline kui ühine) Paul Willise (1990) arvates, ehkki populaarkultuuri (ehk meedia abil kõigini jõudev kuluur) ja kõrgkultuuri vahe endiselt kehtib, pole enam olemas noortekultuuri traditsioonilise vastukultuuri mõttes. Popkultuur on noorte jaoks tavaline kultuur. Kuid nooruslikkus/noorte subkultuur ei ole muutunud ajaga, vaid noored lihtsalt vahendavad tarbimiskultuuri samamoodi seda muutes, kui vanasti. Kuidpeamine erinevus on selles, et enam ei saadeta sõnumit, vaid tehakse sõnum igaüks lisab midagi turu abil
annaabi.ee 
