1990. aastatel käis Jazzmuusika Eestis tõusuteed. Esile kerkis palju noore põlvkonnamuusikud- ansamblid WEEKEND GUITAR TRIO ja TUNNETUSÜKSUS. Jazzi hakkas edukalt plaadistama ka poplauljanna tuntud HEDVIG HANSON, oma CD-d andsid välja RAIVO TAFEMAN ja AIN AGAN. 1990. aasta fenomen oli popmuusikas huumoribändid, mis tõestavad veelkord lisaks muusikale ka head nalja. Neist tuleks kindlasti nimetada ansamblit BLÄCK ROKIT ja N-EURO- Viljandi Kultuurikolledzi panus Eesti popmuusikasse. Populaarne oli rahvalik ja kantrimuusika. VÕROKESTE esimeste superbänd UMMAMUUDU, lõi läbi looga ,,KÕNÕTRAAT´´. Neile lisandusid UNTSAKAD, BEERGRASS, VÄIKSE LÕÕTSPILLIDE ÜHING, LINDPRIID jpt. Väga heade ja omanäoliste projektidega on välja tulnud SIIRI SISASK, LAURI SAATPALU, HENRY LAKS, ERICH KRIEGER, KIRIK LOO ja paljud teised.
Algselt mängiti akordioni salongides, kus aadelkond koos käis. Kolmkümmend aastat hiljem tehti Saksamaal aastas juba 200 000 akordioni ja kõik need müüdi ka maha. Siis sattusid need pillid ka Eestisse meremeeste ja kohalike kaupmeeste kaudu. Ida pool oli ka juba mitmeid vabrikuid. Akordionit kasutatakse väga erinevates muusikazanrites: rahvamuusikas, popmuusikas, klassikalises muusikas, ka kaasaegsetes popmuusikastiilides nagu rock, pop-rock, jne. Popmuusikasse ilmus akordion aastatel 19001960. Seda aega nimetatakse sageli "akordioni kuldajaks". Eestis muutus akordion rahvalikuks pilliks 1920-ndatel aastatel, kui meremeeste vahendusel jõudsid Eestisse esimesed pillid Soomest Rootsist Saksamaalt ja sai eriti populaarseks enne II maailmasõda. Eestis nagu ka teistes Baltimaades mängitakse enamasti klahvidega akordionit. Eestis klassikalisi akordione ei valmistata (samas pillimeistrid valmistasid lõõtspille). Parema puudumisel mängiti
Meade Lux Lewis ja Honky Tonk Train Blues. Briti blues Europpas tekkis bluesi vastu huvi 50ndatel aastatel, bluesi mängimine sai alguse Inglismaal. Alexis Corner tõi bluesi inglismaale ja moodustas seal mitmeid bände. Koguneti Londonis Marquee klubis. Mick Jagger, Eric Claptown, Jack Bruce. Led Zeppelin Robert Blunt, John Mayall, Jeff Beck, Mick Taylor, 62-72 peeti Euroopas blues-folk festivale.Tänu briti muusikutele jõudis jõudis popmuusikasse. Kaasaegne blues Kaasaegne blues hakka levima 50ndatel. Kogu musta muusikat nimetati rythm&bluesiks.Varem nimetati ,,race blues". 50ndate keskel tuli termin rock'n'roll. Uus põlvkond kitarriste hakkas 60ndatel seda mängima, neil oli rockmuusiku taust, mis tähendas seda, et mängiti agressivsemalt, valjemini. Muusika põhines siiski Chicago bluesil. Tuntumad esinejad BB King (pikk karjäär, palju plaate ja auhindu), Buddy Guy, Coko Taylor, Johny Winter,
sõjast polnud palju möödas, kuidas sõja pärandit ületada. Liikumise kujund, Saksamaal väga välja arenenud teedevõrgustik. Tee, liikumine otseselt natsidega seotud. Hitleri ajal tehti. Soolisus neutraalne. VÕLTSINGU MUDEL. Kultuuris, popkultuuris. Võltsituse kujund. Pealispindsust, vastandina sügavale loomusele, mitte masina kujundi kaudu, teises võtmes. Demüstifikatsioon 70ndate teisel poolel leidis aset. 70ndate teisel poolel tuli oluline muutus popmuusikasse. Varasema ühe tervikliku asemel oli 2 popmuusikat. Lõhenemine, üks rokkmuusika oli vale, teine õige. Rokkkultuur OLI tervik. Autentsus. Punkroki põhiline jaotus tema enda sees oli 2 ideoloogiat, seotud autentsuse ideega. 1. Väljendus ilustamata, aus, teine loogikaga käsitleti väga kunstipärasena. Situatsionism peaasjalikult Pr päritolu, Debord. Situatsionismi loogika, mis mõjutas otseselt ja kaudselt. Revolutsioon vaatemängulisuse vastu
*Hebdigre võrdleb subkultuuri sürrealismiga kunstivaldkonna s ürrealistlik modernism 47 * n äeb punksubkultuuri käitumises topleteitust punkrock seadis k üsimuse alla, milline on tema enda positisoon, endale küsimuste esitamine *2 subkultuuri tüüpi: *I staatiline subkultuur skinheadis millegi reaalse kujutamine, reaalsususe kujutamine tähistajate kaudu *II kineetiline subkultuur punksubkultuur reaalsus ei v äljendu vaid transformaaritakse *kandus peagi üle Briti popmuusikasse (Madonna) * mingi subkultuuri stiil ei luba ennast t õlgendada üksühele, subkutluurid ei pruugi olla sisuprobleemid vaid vormiprobleemid strukturalismini tagasijõudmine POSTMODERNISM *mõiste 19.saj lõpp tuli p äevakorda, kui hakati rääkima, mida teha saavutustega kunstivallas *teatav mõtteruum, milles toimub vastav tegevus, mõtlejad jne *modernistliku kunsti probeelmidest ülesaamine *modernism otsis kunstis teatavad printsiipe, mis võtavad kokku selle, mida
annaabi.ee 
