Puitplaat 414 Tuuletõkkeplaat 240 Kivivill 176 Vahtklaas 130; 133,3 Klaasvill 83; 88 Ekstruuderpolüester 42 Vahtpolüstüreen 13; 31; 32; 37 6. Järeldus Materjalide koodtabelist võib näha, et kõige suurema tihedusega on normaalbetoon ja kõige väiksema tihedusega vahtpolüstüreen. Vahtpolüstüreenil on mitu erinevat tihedust selle pärast, et katsekehad olid erinevate poorsustega. Ka poorsuse arvutuste järgi võib öelda, et katse tuli välja. Silikaattellis on tõesti poorsem (24%) ja imab kergemini endasse vett kui graniit (2%). Suure tihedusega ehitusmaterjalid on tugevamad, seetõttu on neid parem kasutada tugikonstruktsioonides. Väikese tihedusega materjale kasutatakse enamasti soojustusmaterjalidena. 7. Vastused küsimustele 1) Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust?
Keskmine tihedus- loetakse iga puiduliigi iseloomustavaks suuruseks. Määramise aluseks on puidumassi standartniiskus (12%). Suhteline tihedus- iseloomustab osade puuliikide puitaine ebaühtlast jaotumist (nt sügisel on okaspuude, rõngass.puit tihedam, kui kevadel). Puitaine tihedus- e rakuseinte tihedus, on kõikidel liiklidel võrdne = m / V = 1530 kg/m3. Puidu tihedus- e puidu loomuliku massi (koos kõikide poorsustega) ja ruumala suhe = m / V. Puidu soojusomadused Soojusjuhtivus- üks kolmest soojuse edasikandumise vormist, mis toimub tahketes kehades. Puit on poorse ehituse tõttu võrdlemisi halb soojusjuht. Soojusjuhtivus erinevates materjalides tuleneb esmaselt nende füüsikalistest omadustest (eelkõige tihedusest). Puidu niiskuse suurenemisel puidu soojusjuhtivus kasvab, sest vesi surub poorides oleva õhu välja, vee soojusjuhtivus on 25 korda suurem Õhust
annaabi.ee 
