D=(1.1*MB/(p*a*2))^(1/2) p= 80 kN/cm² töövedeliku rõhk (80-100 kN/cm² 2 silindriga) D= 0,16 m Hüdrosilindri plunseri kolvikäik Sp=2*a*tan tan= 0,7002075 Sp= 0,62 m Roolimasina tootlikkus sekundis Qsek=((*D²/4)*Sp*2)/*10^6 = 28 sek rooli pöörde aeg poordist poordi Qsek= 941,42 cm³/sek Töömaht Vo=Qsek* Vo= 26359,80 cm³ Pumba (KRRP) plunseri läbimõõt d=4.25*(Vo/(z**n*v*))^(1/3) n= 17 p/sek pumba pöörete arv z= 7 pumba plunserite arv
72millimeetrit. Palli suurim lubatud kaal on 23 grammi.1 Väljak Väljaku suurus on 40x20m. Väljaku nurgad on ümarad. Väljakut ümbritseb 50cm kõrgune poord. Erandjuhul võib mängida väljakul, mis ei ole suurem kui 44x22m ja väikseim kui 36x18m. Erandjuhul võivad väljaku nurgad olla nurgelised ja poord puududa. Väljakujooned tehakse 4-5cm laiused selgesti eristava värviga. Märgitakse keskjoon ja keskpunkt. Väravaalad mõõtmetega 4m(pikkus)x5m(laius) Märgitakse 2,85m kaugusele poordist. Väravavahialad mõõtmetega 1m(pikkus)x 2,5m(laius) märgitakse 0.65 m väravaala tagumisest joonest ettepoole.Väravavahiala tagumine joon on samaaegselt väravajoon. Seetõttu märgitakse väravavahi tagajoonele väravapostide kohad vahega 1,6m.2 Väravad Väravate mõõtmed on 160cm(laius)x115cm(kõrgus)x40/65cm(sügavus 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Saalihoki 2 http://www.sktahe.ee/?q=node/14 -3-
Nad liikusid edasi neljandasse tuppa kus oli kõik kullast tehtud Teine piiga jälle pajatas, et see on Sarvik-Taadi pidupäeva paigake. Liikusid edasi ja jõudsid tuppa kus oli kõik siidist tehtud. Kolmas piiga pajatas, et see on neiu elutuba . liikudes edasi kuuendasse tuppa, leidsid, et see on tehtud sametist. Kolmas piiga jälle pajatas, et see on neiu elutuba, kus piduriideid valmistatakse ja panevad sinisametisse. Seitsmes tuba oli aga tehtud poordist. Kolmas piiga jälle pajatas, et neiu elutuba, kus päid päid poordile pannakse, kui on poordilaste pidu. Natuke maad edasi minnes jõudsid nad õue peale kus ei olnud muru ega mulda. Õues seisid seitse aita. Õuest veel edasi minnes jõudsid õõnes maa sisse kus oli seitse ilma Sarvik-Taat nende valitseja. Kolmas piiga pajatas, et kui Sarvik-Taat sind näeb ei pääse sa enam surma suust. Sängikambris seisid Sarvik-Taadi salarelvad sarvik-Taadi abimehes olid õllekannu
· Maakide töötlemine palju tolmu
· Tolm võib olla abrasiivne, nt apatiit Selliste
kaupade töötlemisel kaetakse
(teki)mehhanismid presendiga
· Maakide laadimisel tuleb jälgida lubatuid
koormuseid ja tekkivaid pingeid laevades
· Laeva laadimisel:
Lasti jaotus ei tohiks oluliselt erineda tükklasti
jaotusest
Lasti mass ühes trümmis =<0,9 LBD
Kui lasti pind pole tasndatud siis tipu kõrgus
põrandast =<1,1 D*S.F
Last peab ulatuma poordist poordini
Maagid
· Nihkuvad (LKN<30) lastid peavad olema tasandatud
kogu ulatuses (max-min=< 0,1B või 1,5 m)
· Mittenihkuva lasti koonuse külgpinna kaldenurk
5 Mpa; valin 4,5 Mpa P = F× p (ühele töölabale mõjuv jõud) z hüdromootori labade arv - 3 m = 0,94...0,98 mehaaniline kasutegur Vajalik moment Mb= 33 961 Nm < 36 830 Nm Valin standardse pöördtiivik roolimasina firmalt ,, HATLAPA" Tüüp: HVT 200 35 [Tabel 2. ] Balleri diameeter 200 mm 2.3.3 Sobiva pumba valimiseks tuleb leida hüdromootorisse antav vajalik töövedeliku maht (V) roolilehe pööramiseks poordist-poordi ehk nurga 2max võrra. V = z× ×(Rs2 Rb2) H×2max / 3600 [ m3; l] Laevamehaanika kateeder EESTI MEREAKADEEMIA Kursusetöö: Laeva abimehhanismid 12 Sergei Dombrovski MM42 V = 3*3,14*(0,352 0,12)*0,5*(70°/360°) = 0,103 m3 = 103 l 2.1.5. Hüdropumba vajalik tootlikkus: Q = V/ o × ; [m3 /h ; l/min ] , kus o = 0,96... 0,98 (hüdromootori mahuline kasutegur) = 28 sek ( roolilehe pööramiseks nõutud aeg).
eelmise rea stoovimisel. Sellist meetodit kasutatakse kerge vilja nagu kaer stoovimisel, sest raske kotiga on ebamugav "astmest" üles ronida. Raske vilja stoovimisel laotakse esimene rida nii kõrgeks, kui kõrgele laadijad ulatuvad kotte laduma. Seejärel laotakse teine rida jne. Sellise stoovimismeetodi puhul pole vaja laadijatel ronida mööda eelmise rea "astmeid". Kotid soovitatakse paigutada süsteemis "kott koti peale" või "pool kotti poole koti peale". Kui viljalast ei ulatu poordist poordini, laotakse kotid virnale stabiilsuse andmiseks järgmiselt: kaks kotti piki laeva, nende peale kaks kotti põiki laeva, seejärel jälle kaks piki laeva jne. Kui koti pikkuse ja laiuse suhe on 2:1, laotakse kotid virna kolmekaupa. Kui kottide mõõtmed on sellised, et piki laeva laotud kottide kõrvale saab põiki laeva laduda kolm kotti, laotakse kotid viiekaupa. Pärast lastimise lõpetamist tuleb trümme vastavalt ilmastikutingimustele pidevalt ventileerida ja
vahel ei tohi olla alla 0,03 meeterradiaani - suuremate kui 30 kraadiste külgkaldenurkade juures peab püsutvusõla väärtus olema suurem kui 0,2 m - soovitavalt peaks püstvusõlg saaavutama suurima väärtuse külgkaldenurkadel üle 30°, kuid külgkaldenurkadel mitte alla 25° - algmetatsentri kõrgus GM0 koos vabapindade parandiga ei tohi olla alla 0,15 m. Kui tekilast ulatub tekiehitiste vahel poordist poordini ja lasti püsttoed jäävad paigale ka suurtel külgkaldenurkadel, võib laeva lipuriigi valitsus ülaltoodud kriteeriumid asendada järgmistega: - püstuvusõlgade kõvera ja külgkaldenurkade telje vahelise kujundi pindala 40o külgkaldenurgavõi üleujutusnurga ordinaadini, kui see on alla 40°, ei tohi olla alla 0,08 meeterradiaani - püstuvusõla suurim väärtus peab olema vähemalt 0,25 m
Ettevalmistused sillal. Järgnevate ettevalmistuste loetelu on võetud kompanii reeglistikust ja on kooskõlastatud ISM-iga (International Safety Management). · Teavitada masinaruumi · Kontrollida gürokompassi kurssi võrreldes seda kaijoonega sadama kaardil ja repiiteritega · Käivitada roolimasin ja testida rooli · Testida autopilooti · Testida roolilaba liikuvust (poordist poordi) · Käivitada radar · Kontrollida sõukruvi sammu indikaatorit · Testida GPS-vastuvõtjat · Testida navigatsioonitulesid · Testida vilet · Panna valmis lipud · Panna valmis kaardid sadamast väljumiseks · Seada töökorda kajalood, kui selleks on vajadus · Panna valmis binoklid · Lülitada sisse VHF raadiotelefonid · Lülitada sisse kaasaskantavad VHF raadiotelefonid ja testida · Panna valmis logiraamat sissekanneteks
LUGU ALLMAAILMA VAATLUS. ESIMENE VÕITLUS SARVIK-TAADIGA. LAHKUMINE. Kalevipoeg veetis neidudega lõbusasti aega. Vanaeit istus köögis vangis. Teisel päeval läksid piigad Kalevipojale põrgu rikkusi näitama. Vaadati üle seitse tuba: rauast tuba, mis pidi olema sarviktaadi sulaste töötuba. Vasest tuba oli orjapiigade töötuba. Hõbedast tuba oli sarviktaadi igapäevane eluase. Kullast tuba oli taadi pidupaik. Siidist tuba oli neidude ehtetuba. Sametine tuba oli neitsikeste kamber. Poordist tubagi oli neidudele. Siis nähti seitset aita. Aidad olid igaüks eri ehitusmaterjalist ja kõik vilja või toitu täis. Laudad olid ehitatud luudest ja kontidest. Neid Kalevipoeg näha ei tahtnud. Kalevipoeg uurib, kust see sarvik pärineb, piigad ei oska vastata, aga nad teavad, et tema valdused on tohutud ja tema ise aina salaasju toimetab. Sarvik on varjuliste valla isand, nii on Taara poolt seatud. Sarvik annab kadunutele kord aastas loa kodus käia see on hingede ajal
8.6.1. Gaasiveolaevade tüübid Gaasiveolaevade ehituse ja seadmete koodeks jaotab nad nelja kategooriasse: 1G, 2G, 2PG ja 3G. Kategooria sõltub tankide kaugusest laeva korpusest ja tankide tüübist ning iseloomustab laeva võimet vastu panna vigastustele kokkupõrke puhul või madalikule sattumisel. Mida väiksem on kategooria number, seda suurem on laeva vastupanuvõime vigastustele ja seda ohtlikumaid laste on lubatud tal vedada. 1G-kategooria gaasiveolaevadel peavad tankid asuma poordist 1/5 suurima laiuse või 11,5 m kaugusel, sõltuvalt sellest, kumb on suurem, ja põhjast 1/15 suurima laiuse või 2 m kaugusel, olenevalt sellest, kumb on suurem. Tankide asend 1G-kategooria gaasiveolaevadel Tankide asend 2G-, 2PG-,3G-kategooria gaasiveolaevadel Gaasiveolaevade vigastuste taluvuse standardid Laev peab jääma vigastuse korral eeldataval veega täitumisel ujuvile vastavuses alljärgnevate standarditega: 1G Vigastus ükskõik kus kogu pikkuse ulatuses
annaabi.ee 
