traalnooda vertikaalava ja traali sisenevat kala, mis kuvatakse roolimajas kuvarile. Täitumisandurid - kinnitakse traalnooda kalakotile, mis annavad signaali kalakoti täitumisest roolimajas kuvarile. Vahekauguse andurid - traallaudadele kinnitatavad andurid, mis näitavad traallaudade vahekaugust, mille alusel saab määrata traalnooda horisontaalava. Poorditraaler - traalnoot heidetatakse vette ja hiivatakse laevapoordist. Traalloogad asuvad laeva paremas poordis. Ahtertraaler - traalnoot heidetakse vette ja hiivatakse laeva ahtrist. Traalloogad asuvad laeva ahtris Võrgurull - traalnooda võrkosa keritakse trummlile ja kasutatakse traalnooda võrkosa veeskamiseks ning välja võtmiseks Traalpüügi protsessid: Kalaotsimine - püügipiirkonda jõudes alustab laev kajaloodi abil kala parvede otsimist. Traalnooda sisselaskmine - traalnooda võrkosa lastakse vette võrgurullilt, siis
· Puksiirtrossi tsoonis üleparda upitamine; · Puksiirtrossi kinnitamine käigul v.a. avariijuhtudel. Puksiirtrossi äraandmine ei tohi haagile ligineda lähemale kui 0,5 meetrit. Käsitsi äraandmisel töötame kahekesi ja hoiame oud külgedel. Kõigil pukserkaartel peavad olema kirjad ,, Hoidu puksiiri eest". Puksertrossi äraandmisel seadeldis peab alati töötama tõrgeteta. Puksertross antakse harilikult juhtotsaga ja poordis, kus seda kinnitatakse, üldse puksiir rajoonis kõrvalistel isikutel viibimine keelatud. Töödel kasutame kindlasti ka kaitsekiivreid, kindaid ja spetsriideid. Puksertrossi kinnitamine pollari külge ouga on keelatud. Peab kinnitama ,,kaheksaga" ja ülevalt kinnitama taimekiust otsaga. Puksiiridel peavad olema ahtris ja vööris pehmed vendrid. Pukseeritavalt laevalt käiguga on keelatud puksiirtrossi järgi anda. On keelatud jätta pukserhaak tööta olekus ilma kinnitamata.
Tally – Talmanitööd Kaubalugeja-talman fikseerib ainult lastikoguse (kaubakohtade arvu) ning kauba, selle taara ja/või markeeringu visuaalset ülevaatust Kaupade vastuvõtt laevale ja väljaandmine laevalt peab toimuma laeva pardas. Üksikutel juhtudel kallihinnaliste ja kergestivigastatavate kaubade vastuvõtil või üleandmisel, võivad vedaja nimel üheaegselt tegutseda kaks stividorit– üks laeva poordis ja teine kaldal. Vajadusel kaasatakse kaupade vastuvõtu-üleandmise protsessi veel kitsamaid erialaspetsialiste (kvalifitseeritud kaubatundjad) 12. Veeteede Ameti pädevus – meresõiduohutuse tunnistuse väljaandmine, laevaregistrite pidamine, meretranspordi korraldamise ja laevadenagenteerimise tegevuslubade väljaandmine 13. Intermodaalsed veod ja tehnoloogiad (, konteinerid, Huckepack veod jne) Intermodaalse transpordi veoühikuteks on: konteinerid;
Rannanavigatsioonis mõõdetakse kursinurka laeva pikitasandi vööripoolsest osast paremale ja vasakule 0°-180°. Seejuures lisatakse kursinurga arvväärtusele nimetus parempoord (pp) vôi vasakpoord (vp). Tõeline kurss, tõeline peiling ja kursinurk seostuvad: TP = TK + KN (pp) TP = TK - KN (vp) Tõeline vastaspeiling, traavers TRAAVERSIKS nimetatakse laeva diametraaltasapinnale ristset suunda, st eseme kursinurk KN =90° kas vasakus või paremas poordis. Paremas poordis +90°. vasakus poordis -90° . Traaversi kaugus on lühim kaugus, millega möödutakse antud kursil majakast, tuletornist või esemest, märgime Tõeliseks vastaspeilinguks (TVP) on päripäeva loetud nurk tõelise meridiaani Npoolse osa ja esemelt laeva kompassi suuna vahel või tõelisest peilingust 180° võrra erinev suuras. TVP = TP ± 180° või TP = TVP ± 180° Maa magnetism Maad ümbritseb magnetväli, mille olemasolu
Rannanavigatsioonis mõõdetakse kursinurka laeva pikitasandi vööripoolsest osast paremale ja vasakule 0°-180°. Seejuures lisatakse kursinurga arvväärtusele nimetus parempoord (pp) vôi vasakpoord (vp). Tõeline kurss, tõeline peiling ja kursinurk seostuvad: TP = TK + KN (pp) TP = TK - KN (vp) Tõeline vastaspeiling, traavers TRAAVERSIKS nimetatakse laeva diametraaltasapinnale ristset suunda, st eseme kursinurk KN =90° kas vasakus või paremas poordis. Paremas poordis +90°. vasakus poordis -90° . Traaversi kaugus on lühim kaugus, millega möödutakse antud kursil majakast, tuletornist või esemest, märgime Tõeliseks vastaspeilinguks (TVP) on päripäeva loetud nurk tõelise meridiaani Npoolse osa ja esemelt laeva kompassi suuna vahel või tõelisest peilingust 180° võrra erinev suuras. TVP = TP ± 180° või TP = TVP ± 180° Maa magnetism Maad ümbritseb magnetväli, mille olemasolu
b. Tally – Talmanitööd a. Kaubalugeja-talman fikseerib ainult lastikoguse (kaubakohtade arvu) ning kauba, selle taara ja/või markeeringu visuaalset ülevaatust c. Kaupade vastuvõtt laevale ja väljaandmine laevalt peab toimuma laeva pardas. d. Üksikutel juhtudel kallihinnaliste ja kergestivigastatavate kaubade vastuvõtil või üleandmisel, võivad vedaja nimel üheaegselt tegutseda kaks stividorit– üks laeva poordis ja teine kaldal. e. Vajadusel kaasatakse kaupade vastuvõtu-üleandmise protsessi veel kitsamaid erialaspetsialiste (kvalifitseeritud kaubatundjad) f. Laadimis-lossimisoperatsioonid (L-L) a. Tehnoloogiline põhioperatsioon, millele lisanduvad: i. laevade v. muude transpordivahendite toimetamine L-L paika (kai, ladu) ning sealt äraviimine; ii
· tekilasti tühemikesse koguneb vesi, eriti lühimõõduliste lastide veol Kui lastimise käigus tekib kalle, mille põhjusele ei ole rahuldavat seletust, tuleb edasine lastimine peatada. Enne väljumist merele peab laev istuma otse, omama ettenähtud metatsentrilist kõrgust. Praktikas on välja kujunenud lihtne meetod lastimise lõpetamise määramiseks. Kahe keskmise trümmi poomide või kraanaga tõstetakse korraga samas poordis lasti massiga 6 t (3 t kummagi trümmi tõstevahendiga). Kui laeval tekib külgkalle 3...4°, lõpetatakse lastimine. Enne merele väljumist peab laeva püstuvus soovitavalt vastama järgmistele kriteeriumidele: - püstuvusõlgade kõvera ja külgkaldenurkade telje vahelise kujundi pindala 30-kraadise külgkaldenurga ordinaadini ei tohi olla alla 0,055 meeterradiaani ja mitte vähem kui 0,09
24. Ankruseade, detailide nimetused Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel. Ankrut kasutatakse laeva ühe koha peal hoidmiseks MÕISTLIKES OLUDES AJUTISELT see ei ole mõeldud laeva peatamiseks.Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ahtris. Ankruseade koosneb ankrust, ankruketist, ankruketi pidurist, klüüsitorust ja ankrumasinast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut(mõlemas poordis). Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruumketikast.See ruum hoiab ankruketti. 25. Ankur ja -keti ehitus Ankruid jagatakse kahte rühma – tokiga ja tokita ankrud. Tokiga ankrud - Tokk paigutatakse risti käppade tasandiga, et suurendada käppade haakumist merepõhjas. Tokita ankrud – pöörduvate käppadega ankrud. Tokiga ankur ei võimalda tõmmata ankrut klüüsi. Tokita ankrul on väiksem hoidejõud.
eriti rasketes tingimustes. Meie madrused peavad kõiki laeva käsklusi teadma eesti, vene ja inglise keeles, sest pole teada missugusest rahvusest on vahitüürimees või kapten. Kõige enam on levinud ingliskeelsed väljendid. Käsklusi antakse järgmiselt: vahitüürimees annab käskluse "Rool vasakusse poordi!" ja roolimadrus kordab käsklust:"Jah! Rool vasakusse poordi." ning hakkab rooli pöörama vasakule. Kui rool on vasakus poordis, teatab madrus vahitüürimehele:"Rool vasakus poordis!" ja vahitüürimees vastab:"Hästi!". • Alla 50 m pikkuse traalpüügiga tegeleva laeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Traaliv laev, mis veab traali või muud püügivahendit, peab kandma kaht vertikaalselt paiknevat ringtuld, millest ülemine on roheline ja alumine valge, või märki, mis koosneb kahest vertikaalseltpaiknevast koonusest tippudega vastakuti.
annaabi.ee 
