· Päikesejumal Aton temast üritati teha ainsat jumalat · Põhiline struktuur kujunes välja vana riigi ajal · Suurim muutus on peajumalate vaheldumine. Kõige kauem oli Egiptuse peajumal Amon-Ra. Muistne viljakusjumal Amon, kes sulas kokku päikesejumal Ra'ga. · Jumalaid peeti reeglina surematuteks. Jumalad on inimestest üle oma jõu ja võimu poolest, aga nende võim on piiratud. · Enamasti kujutati jumalaid poolinimese-poolloomana, ka üleni looma või inimesena. · Inimesele oli tähtis igapäevane hea läbisaamine jumalatega. · Templit nimetati jumala majaks. Jumal oli alati templis reaalselt kohal ja samal ajal ka teises kohas. · Maati printsiip kehtib ainult Egiptuses. Kõrbes valitsevad inimestele vaenulikud jumalad. Egiptusest väljaspool nende arust midagi head ei olnud. · Egiptlased ei armastanud reisida, sest nende arust piirdus korrastatud maailm ainult Egiptusega.
Saatan oponeerib kõigile religioonidele, mis taunivad inimese loomulikke instinkte. Talle on antud kurjuse roll üksnes seetõttu, et ta esindab kõike, mis on lihalik, ilmalik ja inimlik. Saatan, läänemaailma peakurat oli algselt ingel, kelle ülesanne oli Jumalale ette kanda inimeste eksimustest. Alles neljateistkümnendal sajandil hakati talle kurje omadusi omistama, teda hakati kujutama kitse sarvede ja sõrgadega poolinimese, poolloomana. Enne, kui kristlus hakkas teda saatanaks ja Luciferiks nimetama, hoolitses inimese lihaliku poole eest jumal, kelle nimi oli Dionysos või Paan. Paan oli samuti algselt hea poiss, kes sümboliseeris viljakust ja sigivust. Mis tahes ajal mingi rahva valitsejad vahetuvad, muudetakse mineviku kangelased otsekohe tolleaja lurjusteks. Sama reegel kehtib ka religioonis. Varakristlased uskusid, et vanad paganlikud jumalused olid kurjad ning nende teenimiseks kasutati musta maagiat, imettegevat
annaabi.ee 
