· õlirikkad põllukultuurid (raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep), mida kasutatakse biodiisli tootmisel; · kiirekasvulised, lühikese, alla 15-aastase raieringiga puuliigid (paju, hall lepp, kask, haab), mida kasutatakse ahjukütteks; · kiirekasvulised rohttaimed (päideroog, roogaruhein, idakitsehernes, kiukanep), mida kasutatakse biogaasi tootmiseks; · etanoolikultuurid (nisu, rukis, kartul, suhkrupeet); · looduslikud heintaimed (niidetav biomass püsi- ja poollooduslikelt rohumaadelt, märgaladelt), mida kasutatakse biogaasi tootmisel. Biomassi kasutamise eelised: + taastuv energiaallikas; + biomassi põletamisel vabaneb süsihappegaas, mis oli ta enda kasvamisel atmosfäärist võetud, seega ei suurenda biokütuste kasutamine süsihappegaasi kogust atmosfääris; + kergesti kättesaadav; + võimaldab metsa- ja põllumajanduse ning toiduainetetööstuse jääkide ja jäätmete kasutamist; + aitab tõsta maapiirkondades tööhõivet, aitab kaasa piirkonna
(pikaajalised rohumaad ja poollooduslikud kooslused). Poolloodusliku koosluse ehk pärandkoosluse all mõeldakse inimese poolt ümber kujundatud looduslikku kooslust, mis sellisena püsib mõõduka inimmõju, eeskätt niitmise ja karjatamise abil. Poolloodusliku kooslusena mõistetakse puisniitu, puiskarjamaad, rannaniitu, lamminiitu, soostunud- ja sooniitu, loopealset, kadastikku, nõmme või aruniitu. Kuni 20. sajandi keskpaigani toodeti taludes põhiline rohusööt poollooduslikelt rohumaadelt. 1939. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli kultuurrohumaid vaid 3,4% kogu rohumaa pindalast. Mehaniseeritud tootmisele üleminekuga kaasnes madalama tootlikkusega rohumaade kasutamata jätmine ja seetõttu on viimase poole sajandi jooksul poollooduslike koosluste pindala oluliselt kahanenud. Puisniitude pindala on viimase 70 aasta jooksul vähenenud ligi sada korda, praegu on Eestis niidetavaid puisniite u 1500 ha. Eestis on heas seisukorras
Võimalus jätkusuutliku majandamise parandamiseks on näiteks PLK-de hooldajate koostöövõrgustiku loomine ning Natura võrgustiku alade toodete märgistamiseks vastava toote sildi väljatöötamine. Nende eesmärkide saavutamisele saavad kaasa aidata nii poollooduslike koosluste hooldajad ise kui ka erinevad põllumajanduse ja turismiga tegelevad asutused. Tuleks saavutada tervikliku majandustsükli käivitumine, mis võimaldab hooldajal toota ka kasumit. Eesmärgiks on poollooduslikelt kooslustelt pärit toodangu ja teenuste kasutamine ning turustamine suuremas mahus ning parematel tingimustel nii, et ka EL põllumajandustoetuste lõppemisel tasuks vähemalt ulatuslikemate poollooduslike koosluste hooldamine end ise ära. 5.6 Uuringud, inventuurid ja seire · Uuringud, inventuurid Pärandkoosluste kaitse tulemuslikuks korraldamiseks on vajalik viia läbi uuringuid vastavalt kerkinud probleemidele. Näiteks on vaja täiendavat informatsiooni poollooduslike
annaabi.ee 
