Kahjustus: Vanade mändide poolparasiit. Tungib tüvesse kuivanud ja murdunud oksatüügaste kaudu ja tekitab lülipuidus sõelmädaniku (valgemädanik); punakaspruuni mädapuidu sisse ilmuvad ühtlaselt väikesed piklikud valged täpid. Mädanik levib piki aastarõngaid.Puude murdumist põhjustab harva, kuid tekitab majanduslikku kahju puiduvarujatele. · Kuusetaelik Phellinus chrysoloma Mitmeaastane. Eenduv v poolliibuv, liibuv. Kõva ja tugev, kübar väike v keskmine, kiilu-. Või riiulitaoline. Ülapind pruun, peente kasvutsoonidega, serv kollane ja terav. Alapind on kaneel- või kuldpruun, poorid nurgelis-labürintjad. Seeneliha puitjalt kõva, pruun. Viljakeha väiksem kui männitaelikul ja tavaliselt kasvab kuusetaelik mitmekesi koos. Poorid peenemad, 3-4 tk/mm. Kasvavad kuusetüvedel nii elus kui surnud puidul, sagedamini liibununa okste alaküljel. Eestis vähearvukas.
mükoriisamoodustajaid seeni, kokku üle 20000 liigi. 1) Klass lavaseened - eoseid kannab eriline kiht ehk eoslava. Kõigil lavaseentel on viljakehad hästi välja arenenud. Tähtsamad seltsid siin on: a) Selts torikulaadsed - viljakeha on kübara- või kabjakujuline. Puudele kinnituvad nad kas külje või jala abil. Jalg võib olla viljakeha keskel või külgmine. Viljakeha, mis kinnitub küljega võib omakorda olla liibuv või poolliibuv. Eoslava koosneb peentest, kuni mõne millimeetrise läbimõõduga torukestest. Torukeste sisepinnal paiknevad eoskannad, mille on 4 kandeost. Siia seltsi kuuluvad paljud puude mädanikke põhjustavad seened tuletael, ebatuletael, männipess, juurepess jne. b) Selts lehikseened - üheaastased puitumata viljakehad, mille eoslava koosneb radiaalsetest lehekestest. Siia kuulub vähe mädanikku tekitavaid seeni, enamus on
annaabi.ee 
