Nimekiri erinevatest võimalustest on lõputu. Kirgast klaasi kasutatakse väga paljudes erineva kasutusalaga toodetes – alates kõige lihtsamast ja tavalisest kuni väga innovatiivsete asjadeni. [3] 1.2.Jääklaas Jääklaasi valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi üks külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel suunatakse klaasitahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja koorub klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi ja tekib jäätunud klaasi meenutav veidi kare pind. Jääklaas laseb läbi hajutatud valgust ja kasutatakse teda peamiselt uste ja vaheseinte klaasimisel. [4] 1.3.Toonitud klaas Toonitud klaase saab karastada ja lamineerida. Toonitud klaasi saab kasutada igal pool, kus toonitud klaas on vajalik visuaalse efekti jaoks või privaatsuse suurendamiseks. Samas vähendab klaas ka UV kiirgust. [5]
teel. Tõmmatud klaaslint lõõmutatakse ja jahutatakse, ning lindi otsast lõigatakse järjest tahvleid maha. Klaasi paksust reguleeritakse valtside vahega ja tõmbamise kiirusega. 3. Jääklaasi valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi 1 külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel suunatakse klaasitahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja koorub klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi ja tekib jäätunud klaasi meenutav veidi kare pind. Kasutatakse peamiselt uste ja vaheseinte klaasimisel. 4. Mattklaasi saamiseks muudetakse klaasi 1 külg veidi karedaks. Klaasi võib mateerida ka osaliselt (ribadena, punktidena, ornamentidega jne) Mateerimise teel võib kanda ka tekste. 5. Sardklaas saadakse kahe poolsula klaasi ja traatvõrgu kokkuvaltsimise teel. Saadakse paks klaas, mille keskel on traatvõrk. Saame väga tugeva materjali, mis talub ka lööke. 6
ioonvahetus vedeliku ja klaasi vahel, mille tulemusena tõuseb klaasi tugevus 3-4x. Keemiliselt karastatud klaasi saab lõigata. Kasutatakse seal kus tavalise klaasi kasutamine on ohtlik. jääklaas- valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi üks külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel suunatakse klaasitahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja koorub klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi ja tekib jäätunud klaasi meenutav veidi kare pind. Jääklaas laseb läbi hajutatud valgust ja kasutatakse teda peamiselt uste ja vaheseinte klaasimisel.
Vitriinklaasi paksus on 6... 12 mm. Kvaliteedi nõuded on vitriinklaasile rangemad kui aknaklaasile. Vitriinklaas võib olla ka poleeritud. Vitriinklaasi käsutatakse suurte aknapindade katmiseks. Jääklaasi valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi üks külg muudetakse liivapritsi abil käredaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel suunatakse klaasitahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja koorub klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi ja tekib jäätunud klaasi meenutav veidi käre pind. Jääklaas laseb läbi hajutatud valgust ja käsutatakse teda peamiselt uste ja vaheseinte klaasimisel. Relieefklaasi saamiseks valtsitakse klaasi üks või mõlemad küljed klaasi tõmbamise käigus reljeefseks. Reljeefklaas laseb läbi hajutatud valgust ja tema kasutusalad on samad, mis jääklaasilgi. Mattklaasi saamiseks muudetakse klaasi üks külg veidi käredaks. Seda võib teha lihvimiskäiaga,
korda. Keemiliselt karastatud klaasi saab lõigata. Karastatud klaasi kasutatakse seal, kus tavalise klaasi kasutamine on ohtlik. · Jääklaasi valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi üks külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel suunatakse klaasitahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja koorub klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi ja tekib jäätunud klaasi meenutav veidi kare pind. Jääklaas laseb läbi hajutatud valgust ja kasutatakse teda peamiselt uste ja vaheseinte klaasimisel.
Vitriiniklaas. Vitriiniklaas peab olema kvaliteetsem kui aknaklaas. Vitriiniklaas võib olla ka poleeritud. Neid kasutatakse suurte aknapindade katmiseks. Jääklaas. Seda valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi üks külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel pannakse klaastahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja tuleb klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi. Tekib jäätunud klaasi meenutav veidi kare pind. Jääklaasi kasutatakse uste ja vaheseinte klaasimisel. Reljeefklaas. Selle saamiseks valtsitakse klaasi üks või mõlemad küljed reljeefseks. Kasutatakse uste ja vaheseinte klaasimisel. Mattklaas. Selle saamiseks muudetakse klaasi üks külg veidi karedaks. Seda võib teha lihvimiskäiaga, liivapritsiga või kemikaalidega söövitamise teel. Klaasi võib matiks muuta (mateerida) ka osaliselt.
annaabi.ee 
