14) Normaalõhurõhk on 1,013⋅105 Pa=760 mmHg. Rõhu mõõtmise korral mõõdetakse tihti rõhkude erinevust (mitte absoluutset rõhku). Sel puhul saab kasutada vedelikusammaste kõrguste erinevust. Elektrooniliste andurite korral saab mõõtmiseks kasutada näiteks piesoelektrilist efekti – kristallile mõjuv jõud tekitab elektromotoorjõu, mis on võrdeline mõjuva jõuga. Samuti saab kasutada efekti, et pooljuhist läbi mineva voolu tugevus muutub, kui pooljuhtkristallile avaldada rõhku. 1.6. Soojuspaisumine. Vee anomaalne käitumine. Soojuspaisumine ja mehaanilised pinged A Soojuspaisumine Enamik aineid paisub temperatuuri tõustes, sest nende aatomite ja molekulide vahelised keskmised kaugused suurenevad. Vaatame lihtsuse mõttes kahest aatomist koosnevat süsteemi, kus aatomite keskpunktide vaheline kaugus temperatuuril 0 K on ro. Joonisel 1 on toodud sellise kahest
pinge suurenedes kuni transistori sulgumiseni. Sel juhul kulgeb lätte ja neelu vahel mingi väga väike vool. Paisule pärisuunapinge andmisel tõkkekiht ja tüüriv toime kaovad. Kuna sisendpingeks olev paisupinge on sisuliselt p-n-siirde vastupinge, siis on ka paisu vool väga väike. See on siirde vastuvool. Sageli kasutatakse väljatransistori ühepoolset ehitust, kuna teda saab valmistada ühepoolse tehnoloogiaga pooljuhtkristallile. Sellise transistori ehitus on toodud joonisel 7.2. JOONIS 7.2. Kuna väljatransistoril puudub praktiliselt sisendvool, saame läbi vähemate tunnus- joontega. Neid on kaks: ülekandetunnusjoon ID = f(UDS), kui UDS=const ja väljundtunnusjoon ID = f (UDs), kui UGs = const. Mõlemad nimetatud tunnusjooned on toodud joonisel 7.3. JOONIS 7.3. Väljundtunnusjoontelt võib näha kolme iseloomulikku piirkonda. Väiksemate
annaabi.ee 
