6. Sisefotoefekti puhul ei löö valgus elektrone välja, vaid vabastab nad oma aatomite küljest. Välisfotoefekt seisneb ainest (peamiselt metallist) elektronide väljalöömises valguse abil. Välisfotoefekti kasutatakse valguse mõõtmise seadmetes: fotoelemendid, fotoelektronkordistid. Sisefotoefektil töötavad fototakistid, fotodioodid, päikesepatareid. 7. Päikesepatarei koosneb tervest hulgast üksikuist fotoelementidest (pooljuhtdioodidest), mis on omavahel elektriliselt ühendatud suurteks patareideks. Kui ühendada pooljuhid voolutarvitiga, siis suunduvad elektron ja auk oma pooljuhtide poole tagasi, tekitades elektrivoolu. 8. Footonil pole seisumassi. Footoni mass on formaalne ja on seotud energia-mass seosega: m=h*f / C2. Footoni impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega ning selle suund ühtib valguslaine levimissuunaga. 9
Sisemise fotoefektiga pooljuhtidel töötavad veel fototakistid, fotodioodid, päikesepatareid. 5. Mis erinevus on sisemisel ja välisel fotoefektil? Sisemine fotoefekt on pooljuhtides, kus valgus ei löö elektrone ainest välja nagu välise fotoefekti korral, vaid lihtsalt vabastab elektronid aatomitest, et elektronid saaksid siis elektrivälja toimel liikuma hakata. 14.2 Päikesepatarei. 6. Millest koosneb päikesepatarei? Koosneb tervest hulgast üksikutest pooljuhtdioodidest--fotoelementidest., mis on omavahel elektriliselt ühendatud suurteks patareideks. 7. Kus kasutatakse päikesepatareid? Et Päike annab Maale igas sekundis 3.10 10MJ energiat, mis võrdub mitme miljoni hiidhüdroelektrijaama energiaga, siis töötab selle energia arvel Maal juba mitmeid elektrijaamu, mille võimsus ulatub kümnete megavattideni. Kosmoselaevad, sidesatelliidid töötavad kõik päikesepatareidega. Lahenda ülesanded 1-4 lk 92 ja vastata küsimustele lk.93 T 09.05. 2006 15
jäike reguleerimistunnusjooni. 4.8. Asünkroonajami kiiruse impulssreguleerimise suletud juhtimissüsteem. Joonisel 4.19 on kujutatud asünkroonajami kiiruse impulssreguleerimise suletud juhtimissüsteemi struktuuriskeemi. Joonis 4.19 Kiiruse reguleerimine toimub mootori rootoriahela takistuse impulssreguleerimise tulemusena. Selleks on rootoriahelasse lülitatud mittetüüritav pooljuhtdioodidest V1...V6 koosnev kolmefaasiline sildlülituses alaldi, lisatakisti R2l ja temaga rööbiti impulsskommutaator IK. Impulsskommutaatori juhtimine toimub laiusimpulssmodulaatori LIM abil, mille sisendile antakse kiiruse etteandesignaali Ue, ja kiiruse tagasisidesignaali Uts, vahe Uj = Ue,Uts,. Kui laiusimpulssmodulaatori sisendile anda positiivne juhtimissignaal, hakkab ta genereerima juhtimisimpulsse, millised antakse impulsskommutaatori juhtimis-
annaabi.ee 
