ning vähemalt 5-6 miljardi aasta jooksul veel peaks ta Maa asukaid rõõmustama jätkuva ühtlase soojuse ja valgusega. Mille poolest Päike eriline on - Päikese teeb eriliseks eelkõige tema lähedus. Päikeselt tuleb valgus Maale 8 minutit ja 20 sekundit, järgmiselt lähemalt tähelt Proxima Centauri aga 4,3 aastat. Tänu lähedusele paistab Päike meie taevas umbes poolekraadise läbimõõduga kettana, kõik teised tähed jäävad punktiks ka kõige suuremates teleskoopides. See muidugi tähendab, et Päikest saab uurida hoopis põhjalikumalt ja täpsemate meetoditega kui teisi tähti. Mõnekümne valgusaasta kauguselt vaadatuna paistaks Päike üsna igava tähena, mille heleduses ei esineks märgatavaid muutusi ja mis pakuks uurijatele huvi peamiselt statistilisest seisukohast. Maalt vaadates ei paista aga Päike sugugi nii rahulik. Tema
saarel tungib suur hulk merevett kivimitesse, kuuma magma läheduses aurustub ja vulkaan plahvatab nagu ülekuumutatud auruboiler. (Klassikaline näide: Krakatoa Indoneesias 1883, vrd. 100 milj.t dünamiiti, plahvatust kuuldi 3000 km eemal Austraalias, tekkis 40m kõrgune tsunami, mistõttu rannikualadel hukkus 36000 inimest.) (7) Teisesed efektid: Kliima. Üksikul vulkaanipurskel (plahvatusel) võib olla globaalne klimaatiline mõju. On hinnatud, et Krakatoa purse põhjustas poolekraadise ülemaailmse temperatuurialanemise. Tambora (Indoneesia) purske tagajärjel 1815. aastal oli püroklastilise materjali hulk ligi 30 km3, 1816. aastat teatakse ülemaailmselt kui 'suveta aastat'. Mehhiko vulkaani El Chichöni purse 1982. aastal paiskas stratosfääri vääveloksiididerikkaid gaase, mis nüüd paiknevad seal väävelhappe aerosoolidena, ja tuhka, millel on potentsiaalne osa põhjustada (kaasa aidata) globaalsetele kliimamuutustele, takistades päikesekiirguse jõudmist maapinnani
vulkaanilisel saarel tungib suur hulk merevett kivimitesse, kuuma magma läheduses aurustub ja vulkaan plahvatab nagu ülekuumutatud auruboiler. (Klassikaline näide: Krakatoa Indoneesias 1883, vrd. 100 milj.t dünamiiti, plahvatust kuuldi 3000 km eemal Austraalias, tekkis 40m kõrgune tsunami, mistõttu rannikualadel hukkus 36000 inimest.) (7) Teisesed efektid: Kliima. Üksikul vulkaanipurskel (plahvatusel) võib olla globaalne klimaatiline mõju. On hinnatud, et Krakatoa purse põhjustas poolekraadise ülemaailmse temperatuurialanemise. Tambora (Indoneesia) purske tagajärjel 1815. aastal oli püroklastilise materjali hulk ligi 30 km3, 1816. aastat teatakse ülemaailmselt kui 'suveta aastat'. Mehhiko vulkaani El Chichöni purse 1982. aastal paiskas stratosfääri vääveloksiididerikkaid gaase, mis nüüd paiknevad seal väävelhappe aerosoolidena, ja tuhka, millel on potentsiaalne osa põhjustada (kaasa aidata) globaalsetele kliimamuutustele, takistades päikesekiirguse jõudmist maapinnani
annaabi.ee 
