Muutuste tulemusena kasvu reguleerivates geenides võib see tasakaal häiruda, tekib rakkude kontrollimatu paljunemine, rakud muutuvad oma omadustelt. On olemas geen, mille ülesandeks on põhjustada normist kõrvale kaldunud rakkude hävingut apoptoosi. Kui see geen ise muutub, kaob looduse poolt sisse seatud kontrollmehhanism ja tee muutunud rakkude paljunemiseks on avatud. Normaalsed keharakud teevad läbi teatud arvu pooldumisi ja seejärel kasv lakkab, rakk hävib. Geneetiliste muutuste tulemusena tekivad rakud, mille omaduseks on paljuneda lõpmatult. Kokkuvõtlikult on vähi tekkemehhanism järgmine: o rakkude kasvu reguleeriv mehhanism ei funktsioneeri normaalselt, kasv läheb kontrolli alt välja o apoptoos muutunud rakkude hävimise süsteem ei tööta o rakud muutuvad surematuks paljunevad lõpmatult.
Viljastumisel, kui need rakud ühinevad, moodustub uus rakk 46 kromosoomiga, millest hakkab arenema loode. Järglane pärib ühe "komplekti" geene emalt, teise isalt. (Pärilikkus...2011) Rakud on inimorganismi ehituse ja talitluse põhiüksused. Igal rakul on oma koht ja ülesanne. Rakkudel on võime jaguneda ja moodustada uusi rakke, tagades selliselt organismi kasvu ja paranemise ning eluea pikenemise. Oma elutsükli jooksul teevad rakud läbi teatud arvu pooldumisi, seejärel nende kasv lakkab ja rakk hävib. (Grün-Ots 2010:13) Normaalselt korraldavad rakkude kasvamist ja paljunemist vastavad geenid. See on tagatud õige infovahetusega keskkonna ja raku vahel. Tavaliselt suudab organism toime tulla ka vigase informatsiooniga. Selleks on rakkudes kontrollmehhanism geen, mille ülesanne on põhjustada normist kõrvalekaldunud rakkude hävingut ehk apoptoosi. (Ibid)
annaabi.ee 
