võrdsustamist. Majanduspoliitikas on vasakpoolsete eesmärk: riigi sekkumine majandusse. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt iga ühiskonna liige on ise vastutav oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest. Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk: minimaalne riik. 20. sajandi algusest alates on olnud konservatiivid, liberaalid ja sotsiaaldemokraadid. Nii parem- kui vasakpoolsed jagunesid meetodi järgi demokraatideks ja diktatuuri pooldavateks jõududeks. 1) 20. sajandil olid kõige mõjukamad konservatiivid. Neid iseloomustab: a) Väärtuspõhisus ja traditsioonide tähtsustamine – olulised on usk, moraal, patriotism, rahvuslus. b) Isikuvabaduse kaitsmist peetakse ühiskondlikuks hüveks. c) Olulisel kohal on ka demokraatia, õigusriik ja institutsioonid. d) Soovisid, et ühiskonnas toimuksid muudatused, aga seda järk-järgult suuri pöördeid vältides.
Ent erakonnajuht peab lähtuma erakonna programmist, ideoloogiast, juhatuse ja volikogu otsustest ning üldistest tavadest ja reeglitest, seetõttu pole juht oma otsustes ja tegutsemises vaba. Erakonna esimees on eelkõige esindusorgan ja mitte otsustaja. Erakonnajuhi ja seeläbi ka erakonna mainet kujundab väga palju juhi taust. Mart Helme oli 1995-1999 suursaadik Venemaa Föderatsioonis. Seetõttu peavad mõned inimesed näiteks EKREt venemeelseks või kommunistlikke ideid pooldavateks. Mart Helme puhul tuleb tema poliitiline taust mainekujunduses siiski pigem kasuks, muutes erakonda tõsiseltvõetavamaks. Kogemused välispoliitikas ning hilisem asekantsleri amet välisministeeriumis näitavad, et Helme on pädev nii siseriiklikus kui välispoliitikas. Kogemused tulevad kasuks erakonna juhtimisel ning läbimõeldud otsuste tegemisel. Järgmine EKRE esimees peaks kindlasti arvesse võtma Helme kujundatud erakonna mainet.
erinevatele asutustele ja organisatsioonidele, sealhulgas ka parlamendierakondadele. Lisaks esitas JM avaliku üleskutse pressiteates, paludes 1. detsembriks 2009.a ministeeriumile esitada ettepanekud ja ideid selle kohta, kas ja kuidas tuleks kujundada mitteabielulise kooselu õiguslik regulatsioon tulevikus. Kirju laekus sel teemal kokku üle 40 ning arvamust avaldas koos kogutud allkirjadega ligikaudu 8000 inimest. Seisukohad jagati kolmeks registreerimist pooldavateks isikuteks ja ühendusteks, registreerimise vastu olevateks isikuteks ja ühendusteks ning neutraalseid seisukohti väljendavateks isikuteks ja ühendusteks. Registreerimist pooldavad asutused, organisatsioonid ja parteid: Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon pidas vajalikuks mitteabielulist kooselu reguleeriva eelnõu koostamist ja loodab, et sellele eelneb JM korraldatud ümarlaud ja avalik arutelu, mille tulemusi arvestatakse eelnõu koostamisel.