Konteineris olevaid taimi võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Istutuskoht peaks olema tugevate tuulte eest varjatud, õhurikas, päiksepaisteline, hästi vett läbilaskev, sügavalt haritud(50cm) ja viljaka mullaga. Mulla parandamiseks võiks istutusauku lisada Substral® Ökoloogilist lillemulda. Kui istutate uue roosi endise roosi istutusauku, tuleb seal muld välja vahetada vähemalt poole meetri sügavuselt ning kuni meetri laiuselt. Pookekoht peaks jääma istutamisel vähemalt 3-5 cm sügavusele. Mitu roosi koos annavad parema mulje. Roosipeenra kujundamine Roosipeenar kujundatakse tavaliselt mitmerealisena (2-3). Soovitatav istutustihedus madalakasvulistele peenraroosidele ja kääbusroosidele on 20-35 cm vahega. Dekoratiivsed paljuõielised kobarroosid ning väärisroosid istutatakse taimede vahega 40 kuni 50 cm. Kõrged põõsasroosid 1m vahedega
• Toimub eelnevalt ettevalmistatud kasvukohale kas pilves ilmaga või õhtusel ajal • Muld peab olema korralikult niisutatud • Nõuistikute puhul jälgida, et võrsed ja õiepungad ei oleks longu vajunud, vastasel juhul tuleks neid veidi kärpida. • Nõuistikuid tuleks 3-4 päeva vältel piserdada • Esmane juurdumine toimub 2-3 N jooksul Istutamine • Paljasjuursed istikud kärbitakse 3-4 pungale alt lugedes ja muldame kuni ülemise pungani • Pookekoht peab istutamisel jääma 5-8 cm sügavusele mulla sisse • Kultuurroosi külmataluvus pookekohas on 8-12⁰ • Pookekoht võib hävida, kui püsib lumeta pikaajaliselt alla -20⁰ Istutamine • Kultuurosale tekkivad juured muudavad vanema roosi suhteliselt külmaõrnemaks • Hästi hooldatud vanal roosil lõigatakse kevaditi pookekohast kõik vanad tüükad täielikult välja (noorendamine) • Roosipõõsaste iga Eestis: peenraroosid
Enamasti on iluõunapuude viljad väikesed, hapud ja kõvad. Iluõunapuude õied on valged, roosad või purpursed. Tuntakse ka täidisõielisi või pooltäidisõielisi iluõunapuu sorte. Sordid erinevad ka võra kuju ja suuruse poolest. Noor puu vajab pärast istutamist toestamist, et tugevad tuuled teda viltu ei painutaks. Pärast paariaastast kasvamist pole enam toestamine vajalik. Õunapuu istutamisel on tähtis jälgida, et pookekoht liiga sügavale pinnasesse ei satuks. Pärast istutamist ja kastmist pinnas istutusaugus vajub ja vajab hiljem uue mulla lisamist. Iluõunapuu kasvab ja õitseb paremini päiksepaistelises viljaka pinnasega paigas. Kasvukohaks sobib ka poolvarjuline paik, kuid mitte suurte vanade puude või ehitiste põhjapoolne külg. Suuremas aias või maakohas peab arvestama sellega, et õunapuu koor ja võrsed meeldivad maiusena ka jänestele, kitsedele ja hiirtele
põhjapoolne külg. Suuremas aias või maakohas peab arvestama sellega, et õunapuu koor ja võrsed meeldivad maiusena ka jänestele, kitsedele ja hiirtele. Samuti tuleks noore iluõunapuu tüve kaitsta varakevadise kõrvetava päikese eest. Hooldus Noor puu vajab pärast istutamist toestamist, et tugevad tuuled teda viltu ei painutaks. Pärast paariaastast kasvamist pole enam toestamine vajalik. Õunapuu istutamisel on tähtis jälgida, et pookekoht liiga sügavale pinnasesse ei satuks. Pärast istutamist ja kastmist pinnas istutusaugus vajub ja vajab hiljem uue mulla lisamist. Nagu kõik õunapuud, vajab ka iluõunapuu, eriti esimestel eluaastatel, võra kujundavat lõikust. Tavapäraselt lõigatakse kevadetalvel alates nullilähedase õhutemperatuuri saabumisest kuni pungade puhkemiseni. Oks lõigatakse tagasi selles suunas asuva punga kohalt, kuhu oksa edaspidi tahetakse juhtida.
3. Vääristamisel peab pookealus ja poogend võimalikult tihedalt kokku puutuma poogend tuleb kinni siduda (mittesoonduva sidemega niit ei kõlba). 4. Vääristamisel peavad aluse ja poogendi kambiumid kokku puutuma, vaid siis on 47 võimalik poogendi kasvamaminek. 5. Lõikepinnad ei tohi kuivada peale pookimist seetõttu tuleb pookekoht peale sidumist katta pookevahaga (võib kasutada ka plastiliini, see pole aga nii kleepuv) 6. Pookealusena saab kasutada sama liigi seemikuid, sageli sama perekonna teisi liike, harva teisi sama sugukonna liike. Silmastamisel paigutatakse üks pung koos väikese kooretükikesega (ja veidi puitu) s.o. silmakilp pookealuse koore alla T-kujulisse lõikesse (joonised tahvlile). Silmastatakse siis, kui puudel on koor lahti, samaaegselt peavad pungad olema piisavalt suureks kasvanud
lõikepind peab olema võimalikult sile: a) lõigatud terava noaga b) lõigatud ühe tõmbega (mitte teha pinnale mitut lõiget, mitte kraapida) Vääristamisel peab pookealus ja poogend võimalikult tihedalt kokku puutuma poogend tuleb kinni siduda (mittesoonduva sidemega niit ei kõlba). Vääristamisel peavad aluse ja poogendi kambiumid kokku puutuma, vaid siis on võimalik poogendi kasvamaminek. Lõikepinnad ei tohi kuivada peale pookimist seetõttu tuleb pookekoht peale sidumist katta pookevahaga (võib kasutada ka plastiliini, see pole aga nii kleepuv) Pookealusena saab kasutada sama liigi seemikuid, sageli sama perekonna teisi liike, harva teisi sama sugukonna liike. Silmastamisel paigutatakse üks pung koos väikese kooretükikesega (ja veidi puitu) s.o. silmakilp pookealuse koore alla T-kujulisse lõikesse (joonised tahvlile). Silmastatakse siis, kui puudel on koor lahti, samaaegselt peavad pungad olema piisavalt suureks kasvanud
annaabi.ee 
