Kitsassammasja võraga sinakashallide okastega puu. Võib 30 aastasena olla kuni 5m kõrge ja kuni 1,5m lai. Picea pungens ' Glauca Globosa'- leitud 1964. Aastal Suurbritanniast. Kääbuskasvuline laikoonusja või kuhikja kujuga, hallikassiniste okastega puu. Võib 30 aastasena olla kuni 2m kõrge ja kuni 1,5m lai. Picea pungens ' Glauca Pendula'- leitud 1891. Aastal Hollandist. On rippuvate okstega, kõrguskasvuta või nõrga kõrguskasvuga puu. Kasvukõrgus sageli sõltuvuses pookekohast. Võib kasvada laiusesse kuni 3m 30 aasta jooksul. Picea pungens ' Hoopsii' leitud 1958. Aastal Saksamaalt. Väikse kuni keskmise kasvuga, väga korrapärase võraga puu, okkad hallikassinised, on üks kõige sinakamate okastega torkava kuuse sort. Võib 30 aastasena olla kuni 3m kõrge ja kuni 3m lai. 3 Picea pungens ' Maigold'- leitud 1988. Saksamaalt. Kevadel puhkevate noorte võrsete
lõpuni. Sell perioodil võib olla ka olukordi kui koor on kinni siis see on enamasti tingitud põuast või madalast temperatuurist. Silmastatakse uinuva pungaga mis alustab kasvu järgmisel aastal, silmastamiseks ei sobi õiepungad. Silmastamiseks varutakse oksad varahommikul, samaaasta võrselt, oksalt eemaldatakse kõik lehed ja õied, jäätakse vaid leherootsud varrekülge . 10 – 12 päeva enne silmastamist eemaldatakse aluselt kõik oksad kuni 25 cm kõrguseni pookekohast. Pookoks T – kujuline silmastamine e. tavaline silmastamine. Tööoperatsioonid on järgmised. Silma valimine ja lõikamine, suure silmakilbi korral ka puidu eraldamine; T – lõike tegemine pehme kuiva lapiga puhastatud aluse tüvele või oksale; koorehõlmade lahtilükkamine; silma asetamine koorehõlmade alla; T – lõikest üleulatuva silmakilbi äralõikamine. Sidumine, sidumisel jäätakse pung vabaks et oleks võimalik kontrollida punga kasvamaminekut
puitunud osani. Nõrgad oksad lõigatakse veelgi lühemaks. Oksi tuleks ka harvendada jättes alles 4-7 võrset põõsa kohta, lõigates välja vanemaid 4-5 aastaseid võrseid. Roni- ja väänroose tagasi ei lõigata, eemaldatakse üksnes puitumata võrsetipud, nõrgad võrsed ning surnud (mustjaspruunid) ja haiged osad. Tüviroos lõigatakse tagasi tüvelõpust pookekohast kõrgemalt nagu tavalised peenraroosid. Külmakindlad pargiroosid ei vaja regulaarset lõikust. 2 Kevadine lõikamine Kõikidel roosidel eemaldatakse talvel kahjustada saanud tumedaks muutunud võrseotsad. Lõikekoht peaks jääma umbes 1 cm võrse välisküljele jäävast silmast ülespoole. Tugevakasvulisi roose lõigatakse vähem tagasi kui nõrgakasvulisi. Soovitav tagasilõikus
Istutamine • Paljasjuursed istikud kärbitakse 3-4 pungale alt lugedes ja muldame kuni ülemise pungani • Pookekoht peab istutamisel jääma 5-8 cm sügavusele mulla sisse • Kultuurroosi külmataluvus pookekohas on 8-12⁰ • Pookekoht võib hävida, kui püsib lumeta pikaajaliselt alla -20⁰ Istutamine • Kultuurosale tekkivad juured muudavad vanema roosi suhteliselt külmaõrnemaks • Hästi hooldatud vanal roosil lõigatakse kevaditi pookekohast kõik vanad tüükad täielikult välja (noorendamine) • Roosipõõsaste iga Eestis: peenraroosid 8-12 a, väänroosid 12-20 a, pargiroosid 20-30 a, tüviroosid 6-8 a Istutamine • Kui paljasjuursed võime istutada juba aprillilõpul, siis lehtinud konteineristikud on soovitav avamaale istutada alles 15-20 mai paiku, kui öökülmad on möödas • Potis või kiletopsist välja võttes ei tohi juuri vigastada ega laiali kiskuda
annaabi.ee 
