stepialadel. Nagu kõik teisedki õunapuuliigid, on mets-õunapuu putuktolmleja ning tema seemneid levitavad linnud ja imetajad. Vilja läbimõõt on 22,5 cm, maitselt on see hapu või isegi kibe. Kui need õunad läbi külmuvad, muutuvad nad magusaks nagu magushapu vein ning maitsesid vanadel aegadel lastele hästi. Tänapäeval võiksid metsõunad sobida veini kääritamiseks. Mets-õunapuu on üks kultuursortide lähteliike ja kohane neile pookealuseks. Siiski sobib mets-õunapuu alusena hästi vaid mõne üksiku sordiga. Seetõttu kipub mets-õunapuu pookealusena unustuse hõlma vajuma. Tuntakse ka rippuvate okstega leinavormi. Sagedamini kui mets-õunapuud võib meie looduses näha metsistunud aed-õunapuid küll kunagiste taluaedade asemetel, aga ka teeservadel. Nad hakkavad mahapudenenud seemnetest kergesti kasvama. Metsistunud aed-õunapuu ei muutu mets-õunapuuks.
Vähemalt üks kord kuus tuleb seemned kontrollida, õhustamiseks segada ja vajadusel niisutada. Kevadel külvatakse seemned alustekooli kohe, kui muld on tahenenud. Seemikute hooldamisel tuleb teada ka seda, et tõusmed harvendatakse 4-6 cm vahedele. Suvel antakse pealtväetisi, kobestatakse reavahesid, hävitatakse umbrohi ja tehakse taimekaitsetöid. Sügisel taimed sorteeritakse, asetatakse talveks muldkraavi, kaetakse kobeda mullaga, kastetakse ja kaetakse kuuseokstega. Pookealuseks määratud taimed (mille juurekael vähemalt 6 mm jäme) istutatakse istikutekooli kevadel varakult. Taimede reavahedeks jäetakse 90-100 cm. Ridadesse istutatakse taimed 30-35 cm vahekaugustega. Teine variant on see, et seemned võib külvata ka otse puukooli istikute osakonda. Siis eavahed jäetakse laiemad, 85-100 cm ja muld peab olema väga hea. Järgneval suvel taimed silmastatakse. (Kiislar 1969) Juurevõsudest paljundamine
annaabi.ee 
