"Tants maailmade vahel" - Retsensioon
Ehkki interpreedid ise elasid teineteisele
väga kaasa, joonestusid helidetulvas siiski välja teatud jõujooned ning tundus,
nagu oleks tegemist kahe korra ja kaoste omavahelise dialoogiga. Sellise pildi
kujunemisele aitas kaasa ka füüsiline vastasseis, mis tekkis iga kord kui orkester
bändile või bänd orkestrile nii öelda "teatepulga" edasi andis. Eriti markantselt
mõjusid need korrad, mil sellise vahetuse tulemusel tõusis publiku ette
visuaalselt meeleolukas sünkroniseeritud "poognatemeri".
Kõlaliselt osutusid väga nauditavaks tsellode ja kontrabasside erinevate
varjunditega enesenäitamised. Väga positiivne oli, et mainitud pillirühamdele nii
palju säramisvõimalust oli antud. Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri muusikud
mängisid neile usaldatud riskantsed partiid üliveenvalt välja. Live-esituses on
suuremad ja väiksemad ootamatused enamasti paratamatud, antud juhul aga oli
orkestri kõla kohati nii pehme ja terviklik, et tundus oma perfektsuse tõttu lausa
annaabi.ee 
