Keelpillid
metallist, soolest või mõnest muust materjalist. Keel pannakse võnkuma näiteks
poognatõmmete, sõrme või plektrumiga näppimise, poogna, haamrite või muude
vahenditega löömisega.Viiuli keeled on roobi ja keeltehoidja kaudu ühendatud
kõlakastiga. Viiuli õõnes korpus toimib resonaatorina, võttes üle keelte võnkumise ja
võimendades tekitatud heli. Klaveri keeli lüüakse haamritega. Klavessiini keeli
näpitakse sulerootsuga.Klassikalise sümfooniaorkestri koosseisus kasutatakse
poogenpillidest põhiliselt viiulit, vioolat, tšellot ja kontrabassi ning näppepillidest
harfi.Keelpillid on tavaliselt keskelt kitsamad, et poognat saaks vabalt liigutada ja
tekitada keerukamat vibratsiooni. Kitsama "taljega" muusikariistu näeb juba
Babüloonia skulptuuridel. Oletatakse, et keelpillide kuju on sümboolses või rituaalses
seoses naise kujuga. Vanasti tahuti keelpillid ühest puutükist, mis kitsenes kaela
poole minnes sujuvalt. Sellised pillid on mandora ja rebekk.Viiuleid valmistatakse
annaabi.ee 
