. . 4800 kg Stardimass 4500 . . . 7000 kg Maksimaalkiirus 100 . . . 137 km/h Lennulagi 600 . . . 4600 m Lennukaugus 250 . . . 650 km Meeskonnaliikmed 2...6 Relvastus kuni 8 kuulipildujat, 410 . . . 800 kg pomme Jõuallikad 4 kolbmootorit ,,Argus", ,,Salmson", ,,Renault"jt. Kuni 220hj Aastail 1913. . . 1918 ehitati Vene-Balti Vagunitehases kokku 73 Igor Sikorski konstrueeritud rasket pommituslennukit ,, Ilja Muromets". See oli Esimese maailmasõja üks väljapaistavamaid mitmemootorilisi lennukieis. Ta oli hästi varustatud navigatsiooni- ja pilotaaziseadmetega, mistõttu teda võis kasutada ka öistel lendudel. Tänu võimsale relvastusele olid need pommituslennukid hävituslennukeile praktiliselt ligipääsmatud: kogu sõja kestel tulistati neist alla vaid üksainus. Neil Pommituslennukitel lendasid ka mitmed eestlased A.Luts, J. Lõhmus, G Rägo jt.
'' küsis Hodak. ,,Jah. On käsk Kõigustesse tagasi minna...''' Ööl vastu 7.septembrit tulid venelastele ja eestlastest hävituspataljonlastele järele enamvähem needsamad laevad, mis nad saarele olid toonud, lisaks ka aurik ,,Viire''. Laevadele mindi pimedas ja koidikul lahkusid laevad Ruhnu juurest. Suuremosa neist võttis kursi põhja, Kõigustele: aurik ,,Viire'' viis osa hävituspataljonlasi Kuivastusse. Venelaste laevadesalk oli juba Saaremaani jõudmas, kui neid ründasid kolm Saksa pommituslennukit. Üks praam sai tabamuse ja lendas rusudeks. Hukkus kogu Ruhnul olnud inseneriväerühm ja kaks sapöörijagu, eluga ei pääsenud sellelt praamilt keegi. Muhumaal elava kunagise tuukriabilise Anton Rehepapi väitel olevat venelastel Ruhnust tagasiteel hukkunud koguni kaks pisemat sorti laeva; võimalik, et üks neist sõitis põhjamiinile. Punaväe põhijõudude lahkumisel Ruhnust jäeti sinna siiski maha kuus meest, neist viis lätlast ja üks venelane. Koos
annaabi.ee 
