Eesti ja II maailmasõda
Jaanuari viimasel päeval
kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni Saksa sõjaväkke. Kuna ei tahetud Nõukogude
võimu taastumist, oldi valmis sõdima ka sakslaste eest. Varem teeninud 20 000 mehele lisandus
mõne nädalaga veel 38 000. Veebruari keskel toimusid lahingud Narva pärast Punaarmee sunniti
taanduma. Vastuseks eestlaste osalemises lahingutes teostas Punaarmee märtsi alguses rea
õhurünnakuid Eesti linnadele. Pommitaati Narvat, Tapat, Tallinna. Narva all jäi kolmeks kuuks
rahulikuks. 26. juunil vallutas Punaarmee Narva, kuid pealetung peatati paarikümne kilomeetri
kaugusel varem ettevalmistatud kaitsejoonel Sinimägedes. Siin toimusid ägedaimad ja
ohvriterohkeimad lahingud, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Augustis alustati pealetungi Lõuna-
Eestist: vallutati Tartu ja tungiti edasi põhja poole. Augusti lõpus suudeti punaväelased tõrjuda küll
annaabi.ee 
