Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis
juures tekkiv iseeneseslik detonatsioon. Vesinik tekib kui reaktor jääb jahutuseta ja kõrgel temperatuuril reageerib
kütusevarrastes kasutatav tsirkoonium(Zr) ja ka uraan(U)veeauruga. Oht on just selles,et need plahvatused paiskavad
suurema osa reaktoris olevast ainesegust taevasse ja sealt ka radiatsioonisaaste ümbritsevale keskkonnale.
Tuumajaamade reaktorid ei saa aga mitte mingil tingimusel pommilaadselt plahvatada. Nimelt on tuumakütuses
kasutatava lõhustuva U235 ja plutooniumi hulk 40 korda väiksem, kui on vajalik ahelreaktsiooni kiiruse saavutamiseks,
mis viiks tuumaplahvatuseni.
Kui Eesti teeb otsuse ehitada omale TJ , mis võib maksma minna umbes 40 miljardit krooni, siis tõstatub koheselt
küsimus selle finantseerimisest. Kui analüüsida Eesti Energia finantspositsiooni ja põlevkivielektri minimaalse jätkamise
annaabi.ee 
