Siukord: 1. Siukord.............................................................................................................................2-3 2. Metallide korrosioon............................................................................................................4 2.1. Korrosiooni kemism ja kahjustuste liigid....................................................................4 2.2. Keemiline korrosioon...................................................................................................5 2.3. Kaitsev oksiidikiht.......................................................................................................5 2.4. Legeerimine..................................................................................................................6 2.5. Gaasikorrosiooni tõrje..................................................................................................6 2.6. Elekrokeemiline korrosioon.....................
inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. §5. Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. §6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 1) nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine; 2) kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem; 3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem; 4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud
mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. §5. Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. §6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 1) nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine; 2) kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem; 3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem; 4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja
1.1 Polüester Küllastumata polüester (UPR) ehk klaaskiudude valmistamiseks kasutatav materjal on patenteeritud John Rex Whinfieldi ja James Tennant Dicksoni poolt aastal 1942. Polüester (PE,PL,PES,PET) on sünteetiline kiud, mille jämedust võib valida kasutusotstarbe järgi. Need kiud on ühtlasema struktuuriga kui looduslikud kiud. Siledal kiul on jahutav omadus, seetõttu kasutatakse polüestrit nii soojade kampsunite kui lahedate suverõivaste valmistamiseks. Polüestrit sisaldav kangas on elastne, vähekortsuv ja kergesti hooldatav, samuti on ta rebenemis- ja hõõrumiskindel. Polüestermikrokiudu kasutatakse kõigis tekstiiliharudes. Sellest tehakse kergesti hooldatavaid triiksärke, pluuse, vaba aja rõivaid, kunstkarusnahku, tepitud jakkide ja tekkide täitematerjale, vatiine, kardinamaterjale, sukki-sokke, aluspesu jne. Väga palju erinevaid sorte, näiteks fliis on kahelt poolt tugevalt karustatud polüestrist trikotaažkudum. Joonis 1. Polüestrist fliisjakk.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses.
vaba aja ja spordirõivaste ja paljude muude toodete valmistamiseks. Kõrgetele temperatuuridele vastupidavat polüamiidkiudu kasutatakse ka tuletõrjujate töörõivastes ja ratturite riietes. Tugev polüamiid on turvavööde, voolikute ja teiste tehniliste toodete põhimaterjaliks. Mikrokiudu, peeneimat polüamiidi, kasutatakse ilmastikukindlates riietes. Polüamiid on väga elastne, rebenemis- ja hõõrumiskindel. Erinevalt teistest keemilistest kiududest imab polüamiidkiud hästi niiskust, samas on ta aga ka vett-tõrjuv. Polüamiidkangas kortsub vähe. Polüamiidkangad langevad hästi ja on kerged. Nagu teisedki sünteetilised materjalid, on ka polüamiid termoplastiline, seega on seda kerge kuumuse mõjul vormida (plisseerida, viikida). Mikrokiud laseb küll mikroskoopilistest avadest veeauru välja, kuid ei lase vett sisse. Hooldus:Polüamiidkiududest tekstiile võib õrna pesu programmiga pesta kuni 40oC juures.
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................3 1. TEHISKIUD...................................................................4 1.1 VISKOOS..................................................................4 1.2 MODAAL..................................................................4 1.3 VASKAMMONIAAK.................................................5 1.4 ATSETAAT...............................................................5 1.5 TRIATSETAAT..........................................................5 2. SÜNTEESKIUD..............................................................6 2.1 POLÜAMIID......................
2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded,
2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded,
(6) Kolm protsenti maailma põllumajandusest toodab puuvilla, kuid neljandik maailmas kasutatavaist putukamürkidest kulub puuvilla kaitsmiseks. [10] Kahjuritõrjevahendite kasutamine kindlustab madalad hinnad ning kõrge tootlikkuse. [4] 8 Pidevalt on kasvanud ka tehismaterjalide tarbimine. Sünteetilise kanga tootmisprotsess on väga energiakulukas protsess. Kiirmoe riided on puuvilla kõrval enamasti nafta baasil valmistatud polüestrist: selle nõudlus on viimase 15 aasta jooksul kahekordistunud. [4] Kahjuks aga laguneb see mitusada korda aeglasemalt oma eeldatavast kasutusajast see kõduneb prügimäel kuni 500 aastat. [2] Polüestri tootmisega on seotud ka teised negatiivsed keskkonnamõjud: suur toorõli kulu, vee reostamine, lenduvad ühendid ning kasvuhoonegaaside (näiteks happeline vesinikkloriid) tekkimine. Lenduvad monomeerid,
Käsitsi kedrates tehakse heiet käte vahel villaloorist (trummelkraas) või hännast (käsikraasid) sobiva paksusega villaheiet venitades. Ketramismasina ja korrutamismasina asemel kasutatakse kedervart või vokki. Villa kasutamine Vill ei kortsu ja seega sobib ideaalselt mantlite ja kostüümide valmistamiseks. Villa kasutatakse enamasti pealisriiete valmistamiseks. Teiste kiududega segades muutub kangas tugevamaks ja kergemini hooldatavaks. Villa segatakse polüester-, akrüül-, polüamiid-,viskoos- ja puuvillakiududega. Lambavilla väikese tugevuse, eriti selle madala hõõrdekindluse tõttu, lisatakse villale polüamiidi või polüestrit. Peamiselt trikootoodete tarbeks segatakse lambavillaga ka polüakrüülnitriilkiudu. Pesemine On levinud arvamus, et pesemata lambavilla võib säilitada kasvõi kümme aastat ja seejärel puhtaks pestes saab sellest head lõnga teha
- Transportimise ajal peavad balloonide ventiilid olema suletud ja kõik seadmed eemaldatud. - Balloonid tuleb korralikult kinnitada ning need ei tohi ulatuda üle sõiduki külgede või tagaosa. - Lekkimise ohu korral tuleb sõiduk parkida ohutusse kohta ning lekke tuvastamise korral helistada hädaabinumbril. 40. Gaasiballoonide käsitlemise ja ladustamise nõuded. MITTE KUNAGI EI TOHI - Täielikult avada atsetüleeniballooni ventiili. Poolest pöördest piisab. - Balloone mistahes viisil rikkuda. Kui on kahtlus, et balloon on rikutud, tuleb võtta ühendust tarnijaga. - Üritada ballooni parandada. - Peita ballooni kahjustusi. - Balloonis gaase segada. - Gaasi ühest balloonist teise juhtida. - Kõrvaldada ballooni, mis ei ole teie oma. - Kasutada regulaatorite või voolikute ühendamisel adaptereid, mis ei ole vastava gaasi jaoks heaks kiidetud. Ladustamise nõuded:
koosneb. Üldandmed tekstiilkiududest Selleks, et mõista, mis on tekstiilid ja edaspidi aru saada materjaliõpetuse erialase terminoloogia baasmõistetest, on tutvumiseks ära toodud järgmised tekstiilkiududega seotud terminite seletused: Tekstiil - algselt omistati terminit ainult kootud kangastele, tänapäeval peetakse tekstiili all silmas piisavalt elastset ja paindlikku materjali, mis on valmistatud peentest ribadest, polümeeridest, kiududest, lõngadest, kangast või toodetest, mis on valmistatud ribadest, kiududest, lõngadest või kangast. Tekstiiltooted - ainult tekstiilkiududest valmistatud (olenemata kasutatud segamis- või sidumisviisist) töötlemata tooted, osaliselt või täielikult töödeldud tooted, pooltooted ning õmmeldud valmistooted. Tekstiiltoodetega võrdsustatakse vähemalt 80% toote massist tekstiilkiudusid sisaldavad tooted. Rõivad - inimese kehakatted va. jalatsid.
Transportimise ajal peavad balloonide ventiilid olema suletud ja kõik seadmed eemaldatud. Balloonid tuleb korralikult kinnitada ning need ei tohi ulatuda üle sõiduki külgede või tagaosa. Lekkimise ohu korral tuleb sõiduk parkida ohutusse kohta ning lekke tuvastamise korral helistada hädaabinumbril. 39. Gaasiballoonide käsitlemise ja ladustamise nõuded. MITTE KUNAGI EI TOHI -täielikult avada atsetüleeniballooni ventiili. Poolest pöördest piisab. - balloone mistahes viisil rikkuda. Kui on kahtlus, et balloon on rikutud, tuleb võtta ühendust tarnijaga. - üritada ballooni parandada. - peita ballooni kahjustusi. - balloonis gaase segada. - gaasi ühest balloonist teise juhtida. - kõrvaldada ballooni, mis ei ole teie oma. - kasutada regulaatorite või voolikute ühendamisel adaptoreid, mis ei ole vastava gaasi jaoks heaks kiidetud. Balloonide ladustamine
1863 (1869) Tselluloosnitraat (tselluloid) - John Wesley Hyatt 1865 Tselluloosatsetaat Avastas Paul Schützenberger, esialgu kasutamine raskendatud, laiemat kasutust leidis teatud eranditega pärast I maailmasõda. 1869 Tselluloosnitraat (tselluloid) 1872 Polüvinüülkloriid (PVC) Teadaolevalt valmistas esimest korda PVC-d kogemata Henri Victor Regnault, teistkordselt samuti kogemata 1872 Eugen Baumann, kasutusele võeti järkjärgult hiljem. 1894 Viskoos (ing. k. ka rayon) - Charles Frederick Cross, Edward John Bevan 1900 Kaseiin ehk kunstsarv (galatiit e valkplast, erinoid) 1908 Tsellofaan - Jacques E. Brandenberger 1909 Fenoolformaldehüüd e fenoplastid (bakeliit, kataliin) Esimesed nn tõelised plastid. Bakeliidi valmistas esmakordselt Leo Hendrik Baekeland 1912 tselluloosatsetaadi baasil fotograafias kasutatav film (laiemalt võeti kasutusele 1934) 1926 Karbamiid ja formaldehüüdvaigud
temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. 39. Gaasiballoonide käsitlemise ja ladustamise nõuded. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. MITTE KUNAGI EI TOHI täielikult avada atsetüleeniballooni ventiili. Poolest pöördest piisab. balloone mistahes viisil rikkuda. Kui on kahtlus, et 31. Reaalgaasi definitsioon. balloon on rikutud, tuleb võtta ühendust tarnijaga. Reaalgaas gaas, mille molekulidel on ruumala ning molekulide vahel üritada ballooni parandada.
Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. 39. Gaasiballoonide käsitlemise ja ladustamise nõuded. Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. MITTE KUNAGI EI TOHI et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. -täielikult avada atsetüleeniballooni ventiili. Poolest pöördest piisab. - balloone mistahes viisil rikkuda. Kui on kahtlus, et balloon on rikutud, tuleb võtta ühendust tarnijaga. 31. Reaalgaasi definitsioon. - üritada ballooni parandada.
Meriinovilla saadakse meriino lambalt. Meriino tõug on eriline kvaliteetvillaga lambatõug. Meriino tõugu lambalt saadud villakiud on peen ja eriti pehme. Samuti on meriinovill väga elastne ja masinpestav, vormihoidev ega vildistu pesemisel. Meriinovilla kasutatakse kampsunite, pintsakute, kostüümide ja muude kudumite valmistamiseks 1.2 Siid Siidi kasutamine sai alguse umbes 5000 aastat tagasi Hiinas ja Indias. Hiinas sai siidist kiiresti tänu oma tekstuurile ja läikele populaarne kangas kaupmeeste hulgas. Euroopas oli siid nii nõutud, et maksis sama koguse kulda. Siidi vedu Hiinast Euroopasse oli nii aktiivne, et peamist kaubateed hakati kutsuma Siiditeeks. Siidiks nimetatakse looduslikku kiudu, mida saadakse siidiliblika rööviku - siidiussi - tardunud eritisest. Ühes kookonis on 400-3000 meetrit niiti, millesse röövik on kookonit moodustades mähkunud. 6
kuivab kiiresti.on puhas valmistamiseks. puuvillale kõrgeimal temperatuuril. tselluloos, millelt on Modaalkiust toodetakse Võimalik trummelkuivatus. eemaldatud viskoosi halvad särgi- ja pluusiriiet, riiet omadused. Modaalkiust töö- ja vabaajarõivasteks, kangas ei kortsu niipalju ja on ülikonnariiet ja elastsem. Omadustelt mantliriiet. meenutab puuvilla. Trikootoodetes Kasutatakse peamiselt segus kasutatakse modaali T- looduslike kiududega. särkides, aluspesus, öörõivastes
vahel, on libisemiskindel (v.a. pööratud katus). Pealmine kiht on vastupidav ka kõrgete temperatuuridele ja UV-kiirgusele. 2) Sisemine kiht koosneb plastifitseeritud PVC-ga polüestervõrgust või klaaskiud kangas. Võrk annab katusekattematerjali tugevuse ja hea vastupidavuse tõmbele ning rebimisele. 3) Sarnaselt pealmisele kihile, koosneb ka alumine PVC'st. PVC rull-katusekattematerjal sobib eelkõige lamekatustele, kuid kasutatakse ka viilkatuste või erikujuliste katuste puhul. Rullide kokku sulatamine toimub kuumaõhu keevitusautomaatidega või vastavate ehituslike föönidega. Säärane kokku sulatamine muudab
Nad koosnevad peamiselt tselluloosist. Tsellulooskiududest on tähtsaim puuvill. Puuvill Puuvill on puuvillapõõsa seemneilt eraldatud kuidaine. Sisaldab üle 90% puhast tselluloosi. Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega, eelistatud on polüester- ja polüamiidikiud. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust (näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini). Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga (kummikiududega) suurendamaks kanga elastsust (näiteks bodid, stretch-teksad). Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi soojust. Kammpuuvilla saamiseks kammitakse puuvillast väiksed kiud välja. Sellisest puuvillakiust tehtud niit on tugevam, ühtlasem, siledam ja seetõttu kvaliteetsem
lahus lõhub keratiini peptiidahela. Kuna villas on palju -SH- ja S-S- 2 sidemeid, kardab vill nii oksüdeerijaid kui ka redutseerijaid ja teda tuleb pleegitada väga ettevaatlikult Siid on ka loomset päritolu. Toorsiidi niiti e. kookonniiti eritab oma siidinäärmest siidiliblika (Bambyx mori) tõuk nn. siidiuss. Siid erinebki teistest looduslikest kiududest selle poolest, et ta ei ole tekkinud aeglasel kasvamisel nagu tsellulooskiud või karvad. Enne nukkumist koob siidiuss (siidiliblika röövik- siidiuss- pressib selle siidinäärmetest kiiresti kõveneva valgulahusena välja) 24 tunni jooksul enda ümber 3000 4000m (mõningatel andmetel 500-1000m) pikkuse toorsiidist kookoni. Täpselt samal põhimõttel toodetakse ka tehis ja sünteeskiude. Nukud surmatakse ja toorsiid keritakse maha mahakerimismasinate abil. Siidikiud koosneb kahest peenest
14 Veinigamma on lausa vastupandamatu kingadel ja aksessuaaridel, elustades nahapindu täpselt sama 15 sarmikalt nagu erinevaid villakangaid, siidi ja sametit. [1] 16 1.2 Kirglikud juveelitoonid 17 Käes on värviline sügis! Kõik toonid on aga tumenenud, justkui küpseks saanud. Loe lähemalt meie 18 värvigaleriist! Loomulikult leiab ka tumesinist, musta, halli ja hõrgutavat pruuni. Kui eelistad rahu, 19 piisab ka väikesest värvidoosist näiteks smaragdrohelise kingapaari näol. [1] 20 1.3 Saatuslik punane 21 Naistest punases on loodud läbi aegade enim laule, kunsti- ja kirjandusteoseid ning see pole ka ime 22 punane muudab naiseliku sarmi lausa saatuslikuks! Punane on alati olemas, kui sellele juba 23 panuse teed, on kindel, et sind märgatakse. Moepildis näeb karmiinpunane võrratu välja 24 modernsetel kleitidel, kostüümidel, kingadel, detailidel ja otse loomulikult huultel. [1]
Ferriit on süsiniku lahus alfa rauas. Pehme, plastne, ruumtsentreeritud kuubiline võre. Perliit on ferriidi ja tsementiidi segu(eutektoid). Ehk raud koosneb ferriidist, kus C sisaldus alla 0,02%. Teras koosneb ferriidist ja perliidist, kui C 0,02-0,8%, perliidist, kui C 0,8%, perliidist ja tsementiidist, kui 0,8-2,14. Malm koosneb perliidist, tsementiidist ja ledeburiidist, kui C 2,14-4,3%, ledeburiidist, kui 4,3% ja tsementiidist ja ledeburiidist, kui C 4,3-6,67%. Diagramm piisab vaskapoolsest äärest(C sisaldus 0-6,67%), sest puhas süsinik sulab temperatuuril 3400, nii et parempoolne äär ei ole huvipakkuv. Ja süsinik lahustub rauas ka kõrgel tempertatuuril suhteliselt vähe. Võtame tsementiidi(Fe3C) omaette komponendiks siagrammi parempoolses servas. Ehk Fe-Fe3C olekudiagramm. Tsementiit ei ole stabiilne ühend ning võib laguneda kõrgematel temp.del rauaks ja grafiidiks, kuid ikkagi tahkub lahusest peamiselt välja tsementiit
Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused (SO2) happevihmu, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosoolid- Aerosooli üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. Osakeste suurused. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid p
Mitmekomponentsed värvid (nt Hammerite) võivad sisaldada roostemuundeid (roostekiht muundatakse keemiliselt), Metalli kruntvärvid (vahekiht põhivärvi all) võivad sisaldada korrosiooni inhibiitoreid, bituumenlakid (nafta produktide lahused ligroiinis) kaitsevad samuti metalle korrosiooni vastu. Korrosioonivastased värvid võivad olla valmistatud nii alküüdvaikude baasil kui ka pöördumatute vaikude baasil. Bensiini koostis ja oktaaniarv? Bensiinifraktsioon on nafta destilleerimisel kõige paremini lenduv fraktsioon, keemise algus 35...40 kraadi, keemise lõpp 180...195 kraadi. Fraktsiooni koostis: 10% kuni 80kraadi - mootori käivitus, 50% kuni 105 kraadi - töötamise stabiilsus, 90% kuni 145 kraadi - aurumise täielikus, 97,5% kuni 180 kraadi - põlemise täielikus. Joodiarv (iseloomustab küllastamatust) 2g/100g bensiini kohta. Areenide sisaldus 42%, 35%, benseeni sisaldus alla 1%, S sisaldus alla 30ppm. Antioksüdant(BHT) kuni 0,03%, detergendid
temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega, eelistatud on polüester- ja polüamiidikiud. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust (näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini). Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga (kummikiududega) suurendamaks kanga elastsust (näiteks bodid, stretch-teksad). Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi soojust. Kammpuuvilla saamiseks kammitakse puuvillast väiksed kiud välja. Sellisest puuvillakiust tehtud niit on tugevam, ühtlasem, siledam ja seetõttu kvaliteetsem. Vill
..................................... 7 Tekstiil Tekstiil on materjal, mis koosneb loodusliku või kunstliku materjali kiudude (niidi, lõnga) võrgustikust. Tekstiile valmistatakse kangakudumise, silmuskudumise, heegeldamise, viltimise või sõlmimise (makramee) teel. [1] Tekstiilitüübid Tekstiile on võimalik valmistada paljudest materjalidest, mida päritolu järgi jaotatakse neljaks: loomsed, taimsed, mineraalsed ja sünteetilised. Enne 20. sajandit valmistati tekstiile vaid looduslikest kiududest (loomsed, taimsed ja mineraalsed). [1] Tehiskiud Tehiskiudude saamiseks kasutatakse looduslikke aineid, näiteks tselluloosi. Tehiskiududest koosneb näiteks viskoos. [1] Sünteetilised kiud Sünteetilised kiud on saadud nafta, kivisöe, maagaasi ja ms töötlemisel. Keeruliste keemiliste reaktsioonide tulemusena saadakse polüamiid, polüakrüül, polüatsetaat ja teised sünteetilised kiud. Pidevalt uuenevate tehnoloogiatega saadakse järjest enam looduslikele kiududele sarnaseid tooteid
valmistamiseks ja komposiitides. Erikujulisi klaaskiude kasutatakse lainejuhtides (fiiberoptilised kaablid). Iga kiud koosneb kahest osast: keskmine suurema murdumisnäitajaga osa ja välimine väiksema murdumisnäitajaga kiht (joon 8-21). Sellisel juhul toimub valguskiirte täielik sisepeegeldumine kahe kihi piirpinnalt ja kiired ei välju kiust. Küll toimub valguse intensiivsuse mõningane vähenemine (neeldumise tõttu) ja impulsside ajaline pikenemine. Kaabel koosneb kümnetest tuhandetest kiududest. Kaablisse suunatavad valgus-signaalid genereeritakse tavaliselt pooljuhtlaseri abil, kaablist väljuvate signaalide detektoriks on tavaliselt fotodiood (valgustundlik diood), mis muundab valgussignaalid elektrilisteks (joon 8-22). Veel mõnedest klaasisortidest. Värviline klaas saadakse järgmiste oksiidide abil: sinine; roheline; pruun; kollane. Ultraviolettkiirgust läbilaskev klaas on sulatatud kvarts. Karastatud klaas saadakse kiirel ja ühtlasel
läbi, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega, eelistatud on polüester- ja polüamiidikiud. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust (näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini). Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga (kummikiududega) suurendamaks kanga elastsust (näiteks bodid, stretch-teksad). Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi soojust. Kammpuuvilla saamiseks kammitakse puuvillast väiksed kiud välja. Sellisest puuvillakiust tehtud niit on tugevam, ühtlasem, siledam ja seetõttu kvaliteetsem. 2006/2007 aastal toodeti maailmas 25 miljonit tonni puuvilla
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
Samas kui inimesel on kõrge vererõhk tuleks sellest värvist hoiduda ning kasutada 11 hoopis rohelist. Punase värvi saatmisel peaks alati väga ettevaatlik olema, sest see on üks tugevamaid ja võimsamaid värve. Värve saates peavad need olema selged ja kirkad, mitte määrdunud või tuhmid. Kõige ohutum on kasutada valget, sest see imeb endasse kõikide värvide kasulikud omadused. Tervendamiseks ei pea alati koos ravitavaga olema. Piisab ka sellest, kui öelda mõttes või valjusti tema nimi ning kujutleda kuidas sa saadad talle vajalikku värvi. (Struthers 2008: 90, 91, 92) 2.4 Värviline valgus Läänemaailmas sai värvidega ravimine alguse juba 19. sajandi lõpus, kui taani arst Niels Finsen avastas, et ultravioletne valgus takistab bakterite elutegevust. Ta kasutas punast värvi rõugearmide tekkimise ärahoidmiseks. Samuti ravis ta värvilise valgusega luupust ja tuberkuloosi. Alates 1960
POLÜMEERID Mõisted: Monomeer madalmolekulaarne ühend, mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis. Polümeer Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). Elementaarlüli kovalentsete sidemetega seotud korduv struktuuri ühik polümeeri molekulis. Polümerisatsiooniaste arv, mis näitab korduvühikute (elementaarlülide) arvu polümeeri molekulis Silikoon räniorgaaniline polümeer Liitumispolümerisatsioon seisneb monomeeride järjestikus liitumises Polükondensatsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega. Plastmass sünteetiline materjal Kopolümeer polümeer, mis koosneb erisugustest elementaarlülidest ehk korduvühikutest. Homopolümeer polümeer, mis on moodustunud ühe monomeeri molekulidest Polüe