korraldustele ei allunud. Nooreminspektor Toodo lähenes Murakale eestpoolt püstoliga ja käskis tal prügikasti maha panna ning pingilt alla tulla. Samal ajal hiilis Murakale selja tagant ligi inspektor Fuchs, kes Muraka suhtes elektrisokirelva kasutas. Murakas kukkus elektrisoki tagajärjel pingilt alla ja sõiduteele, kus jäi auto alla. Kohe kutsutud kiirabi saabus kümne minutiga. Avariis sai Murakas koljumurru. Sellega kaasnes intensiivne ajuverejooks. millesse Murakas kohapeal suri. Politseivalitsuse sisejuurdlus leidis, et Muraka tegevus vastas mitmele süüteokoosseisule, Tent järgis olukorda lahendades eeskirju ja taktikalisi soovitusi. Fuchs ei tohtinud elektrisokirelva kasutada, kuna selle tüübikoolituse tunnistus oli kuu aega varem kaotanud kehtivuse ja värskenduskoolitust Fuchs ei olnud läbinud. Hageja seisukoht Hageja leiab, et tema abikaasa Muraka surma põhjustas politsei ettevaatamatus ning sellega on talle tekitatud nii varalist kui ka
o Rahvahääletus (kukutas Riigikogu) · Seadusandlik võim Riigikogu (100 liiget, 3 a, erakondade nimekirjade alusel) · Täidesaatev võim Riigivanem (esindab ja juhib) + ministrid, st valitsus · Ministeeriumid: haridus- 1936, kohtu- 1918, majandus- 1929, põllutöö- 1918, sise- 1918, teede- 1918, välis- 1918 ja sotsiaalministeerium 1936. 2. Tavapolitsei ja kaitsepolitsei, sõjavägi · Politsei. Siseminister ja politseivalitsuse direktor Välispolitsei (jagunes 8 prefektuuri: prefekt, komissar, konstaabel), kriminaalpolitsei, poliitiline politsei. · Sõjavägi 1922 polk nimetati rügemendiks 1923 väeteenistus lühenes 1,5 aastale 1928 väeteenistus lühenes 1 aastale Kolm diviisi: 1) Narva, 2) Tartu, 3) Pärnu 1918 nov piirivalve, alates 1923 professionaalne. 3. Linnade valitsemiskord 1938. a linnaseaduse järgi Siseministeerium omavalitsuste talitus: · Maavalitsused (presidendi määratud maavanem)
politseiorganisatsioonides mõningaid parandusi. 1935.aastal moodustati ka raudtee politsei iseseisev prefektuur. Politseiprefektuuride tööd juhtisid prefektid ja abiprefektid. Prefektuuril oli oma kantselei politseiametnike ja vabateenijatega. Prefektuuridele allutati nii välis- kui ka eripolitsei. Välispolitseis töötasid konstaablid, allkonstaablid, vanemkordnikud ja kordnikud. Eesti välispolitsei kindlustas Eesti Vabariigis laitmatu avaliku korra. Selle täiustamiseks kehtestati politseivalitsuse direktori R.Veermaa 01.märtsi 1938 korraldusega linnades uus politsei välisteenistuse kord. Välisteenistuse ümberkorraldamise eesmärk oli paremini kindlustada kodanike julgeolek ning luua politseiametnikele soodsamad tingimused oma teenistuskohustuste täitmiseks. Varem olid välisteenistuses ette nähtud üksnes paigal seisvad politseipostid. Selline kord oli saadud päranduseks Vene ajast ning oli püsinud aastakümneid. ( 1: 174)
annaabi.ee 
