Ristikivi lae keskel ning ei plahvatanud. Mees ise uskus, et jäi ellu tänu Jumala tahtele. Ning, et kõrgematel võimudel on temaga veel mingi sügavam plaan. Tänu sellele vahejuhtumile hakkas elu mõtet otsima ning otsustas 1943. aastal astuda saksa sõjaväkke. Tegu oli pehmelt öeldes hulljulge, ehk isegi loll. Sest juba 43. aastal oli selge, et teljeriigid on kaotamas. Lootus, et ta saadetakse rindele, haihtus hetkega, kui ta määrati kirjutajaks politseipataljonis Pihkvas. Kahjuks oli Pihkvas tema põhiline töö viibida juures kõikvõimalikel ülekuulamistel, piinamistel ning panna sealsed sündmused kirja. See sokeeris teda sellisel määral, et ta põgenes võimalikult kiiresti Soome. Pihkva üleelamised mõjutavad oluliselt tema hilisemate romaanide tegelasi. Üldiselt on peategelane alati kasvõi mingit hägust piiri pidi seotud sõjaõudustega. Tegelaste elus käib pidev ja lõputu võitlus.
Otsiti võimalusi minna rindele ja seal kaitsta kodumaad uue kommunistliku okupatsiooni vältimiseks Eestis. Tõukejõududeks oli ka see, et Saksa sõjaväkke minnes lubati palka, mis oli sõjaaja oludes üsna korralik, noori mehi ahvatles ka tingimuse täitmine, mis oli seatud kõrgkoolis edasiõppimise eelduseks ning vaatamata repressioonidele oli Eestis üsna palju teenistuse ja sissetulekuta jäänud kaadrisõjaväelasi, eriti allohvitsere. Näiteks oli 36. politseipataljonis enne selle Venemaale saatmist 161 allohvitseri, kuid kohti ainul 62le, osa neist teenis seetõttu sõduritena. 4 Miks eelistati Saksamaad üle Venemaa? Eesti rahvas oli aastasadu oma põhilise vaenlasena tunnetanud sakslasi. Miks siis meeleolu nii järsku nende kasuks muutus? Võib kindlalt öelda, et selle muudatuse rahva arvamuses põhjustas Nõukogude Liit oma tegevusega