meeskohtud. Liivimaal maakohtud. Liivimaal maakohtud. Raskemad kuriteod läksid Raskemad kuriteod läksid kubermangu tasandil Eestimaa kubermangu tasandil ülemmaakohus ja Liivimaa Eestimaa ülemmaakohus ja Õuekohus. Sealseid otsuseid võis Liivimaa Õuekohus. Sealseid edasi kaevata monarhiani. * otsuseid võis edasi kaevata politseilised ülesanded valiti kohalike monarhiani. * politseilised mõisnike hulgast Eesti kubermangus ülesanded valiti kohalike Adrakohtunikud, Liivimaal mõisnike hulgast. Eesti sillakohtunikud. kubermangus Adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Rüütelkondade Toetasid kindralkuberneride Toetasid võimu. 1730-1740 koostati positsioon ja võimu
5. Eestimaa Liivimaa Rootsi kuningas Liivimaa Õuekohus raskemad kohtuasjad ning aadlike kohtuasjad Eestimaa ülemmaakohus raskemad Maakohtud talupoegade ja teiste kohtuasjad ning aadlike kohtuasjad mitteaadlike süüasjade arutamine Meeskohtud talupoegade ja teiste Sillakohtunikud politseilised ülesanded mitteaadlike süüasjade arutamine Adrakohtunikud politseilised ülesanded 6. Kindralkuberner oli kubermangu kõrgeim riigiametnik, kelle määrasametisse kuningas: a) oli kõrgeim sõjaväe juht kubermangus b) kogus ja kontrollis maksude laekumist Maapäevad rüütelkonna liikmete kogunemised, mis toimusid tavaliselt iga 3 aasta tagant ning kus arutati tähtsamaid kohalikke küsimusi
1868 Teoorjuse kaotamine 2. Millistes vormides toimus talurahva liikumine 1840. Aastatel? 1) usuvahetusliikumine 2)Väljarändamisliikumine 3. Talurahva koormised ... mõisale Teotöö, naturaalandamid, rahamaksud, raharent riigile Pearaha ja nekrutiandmine kirikule Kirikumaks valla kogukonnale Teede korrastamine, magasiaida ja kooli abistamine jms tööd vallas 4. Millised olid valla ülesanded? 1) Korra hoidmine ( politseilised funktsioonid) 2)magasivilja varumine 3)Vaeste eest hoolitsemine 5. Tartu Ülikool Millal avas Tartu Ülikool taas uksed? - 1802 Mis keeltes toimus õppetöö? Saksa ja ladina keeles Mida andis ülikoolile rektori sõprus keisriga? Laialdase autonoomia Kuidas mõjutas sajandi lõpul alanud venestamispoliitika Tartu Ülikooli? Õppetöö muudeti vene keelseks, ülikooli ametlikuks nimekas sai Jurjevi Ülikool. 6. Haridussüsteem Külades asutati vallakoolid
lõppkokkuvõttes kaasa palgatöötajate võidu. Mõisnikel oli õigus nii mõisa-kui ka talumaale, kuid talumaad ei tohtinud muuta mõisamaaks. Talumaa piirid fikseeriti, mõisnik võis seda talupoegadele rentida ja müüa. Talupoegadel oli võimalus nüüd omale talu osta. 19.sajandi algul hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus-vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Sinna koondusid kõik talurahva õiguslikud, politseilised ning administratiivsed funktsioonid. Peamiselt lahendati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. Pärast talupoegade pärisorjusest vabastamist ei muutunud suurt midagi, Teotöö jäi püsima ja läks isegi raskemaks. Hea oli see, et oli nüüd rohkem liikumisvabadust.
lõppkokkuvõttes kaasa palgatöötajate võidu. Mõisnikel oli õigus nii mõisa-kui ka talumaale, kuid talumaad ei tohtinud muuta mõisamaaks. Talumaa piirid fikseeriti, mõisnik võis seda talupoegadele rentida ja müüa. Talupoegadel oli võimalus nüüd omale talu osta. 19.sajandi algul hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus-vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Sinna koondusid kõik talurahva õiguslikud, politseilised ning administratiivsed funktsioonid. Peamiselt lahendati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. Pärast talupoegade pärisorjusest vabastamist ei muutunud suurt midagi, Teotöö jäi püsima ja läks isegi raskemaks. Hea oli see, et oli nüüd rohkem liikumisvabadust.
e. Raharent-talupojad said rendita endile talusid,polnud enam niivõrd mõisa maa. f. Teorent- oli feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. g. Vallakogukond-talurahva,kui seisuse omavalitsus. h. Vallakohus-lahendati talupoegade probleeme,kas siis õiguslikud,politseilised jne probleemid. i. Magasiait-kokkukorjatud vili talurahvalt(tagavara vilja hoidla). j. Talitaja-vallakogukonnajuht,EM-kubermangus. k. Nekrut- äsja väeteenistusse võetud isik. l. Nekrutiandmine-sõjaline koormis,kus sõna otses mõttes püüti mehi. m. Neljaastmeline ühtluskool-kihelkonnakool,kreisikool maakondades,gümnaasium kubermangulinades ja ülikool. n
Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata: nad pidid talud mõisnikelt rentima turuhinnaga. Maata vabastamine säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikest. 1849. Uus Liivimaa talurahvaseadus. Mõisnikud võisid talusid talupoegadele rentida või müüa. Talumaa piirid fikseeriti. Uus seadus soodustas üleminekut raharendile ning andis talupoegadele võimaluse endale talu osta. Talurahva omavalitsuse kujunemine Vallakohus, kuhu koondusid kõik talupoegadesse puutuvad õiguslikud, politseilised ning administratiivsed funktsioonid. 19. Saj. Alguse talurahvaseadusega loodi vallakohtud, mis koosnesid 3 liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi seast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormusi, karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas ning haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. Ilma vallakohtu
Politseiametnik ei tohi kuuluda erakonna juhtorganitesse (prefektid ja veel kõrgemad politseiametnikud ka erakonda), äriühingu juhtorganeisse, kontroll- ega revisjoniorganeisse ega tohi osaleda streikides. 17. KAS POLITSEIAMETNIK VÕIB KUULUDA MÕNE ERAKONNA JUHTORGANISSE? Ei tohi. 18. NIMETAGE KOLM OLULIST TUNNUST, MILLE POOLEST JULGEOLEKUASUTUSED ERINEVAD TEISTEST ASUTUSTEST. 1)julgeolekuasutuste ülesanne on tagada julgeolekut vahetult (erandiks on mõned kaitsepolitsei politseilised funktsioonid, mis teenivad küll julgeoleku eesmärki, kuid avaliku korra tagamise kaudu); 2) julgeoleku tagamine on julgeolekuasutuste põhiülesanne ja ellukutsumise põhjus; 3)julgeolekuasutused tagavad julgeolekut mittesõjaliste vahenditega (erinevus kaitsejõududest ja Kaitseministeeriumist). 19. KAITSEPOLITSEI ÜLESANNETE HULKA KUULUB KA EESTI ÕIGUSES AEGUMATUTE RAHVUSVAHELISTE KURITEGUDE UURIMINE. MILLISED KURITEOD NEED ON
keelustati lõplikult, talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara,ei tohtinud elukutset vahetada,liikumisvabadus piiratud. 1849-Liivimaal talurahvaseadus-mõisnikel õigus mõisda ja ka talumaale,kuid ei tohtinud talumaad mõisamaaks muuta, võis seda talupjale rentida või müüa, mindi üle raharendile. Vallakohus-takurahvaseisuse omavalitsus,sinna koondusid kõik talupoegadesse puutuvad õiguslikud,politseilised ning administratiivsed funktsioonid,nad lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi,nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi,karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele. Mõisakoormis-oli peamiselt teotöö,mis jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks, teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades,kui mõisa põllule tuli minna koos veoloomade ja
2) Talupoja kormised ei ole piiratud 3) Kohtuvõim talupoja üle kuulub mõisnikule Pearaharahutused 1784. a. toimunud rahutused pearahamaksu pärast, nt. Räpina puuajasõda. Vallakogukond 19. sajandi algul mõisate kõrvale kujunenud talurahva kui seisuse omavalitsus. Vallavolikogu Valla täiskogu poolt valitud 3-24-liikmeline volikogu. Vallakohus Vallakogukonna keskne institutsioon, kuhu koondusid kõik talupoegadesse puutuvad õiguslikkud, politseilised ja administratiivsed funktsioonid, koosnes 3-st liikmest. Magasiait Viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel vilja võtta, talupojad pidid selle ehitama ja iga aasta sinna teatud koguse vilja andma. Nekrut Äsja väeteenistusse võetud isik, nekrutiandmise kohustsus Eestis 1796. aastal. Nekrutiksminekust olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Passiseadus 1863. aastal vastu võetud seadus, mille kohaselt said vähemalt 21-
· talupoegadel võimalus endale talu osta Sarnased põhimõtted fikseeriti ka 1856. Eestimaa ja 1865. Saaremaa talurahvaseaduses. Kihistumine: pärisperemehed, rentnikud, saadikud e popsid, palgatöölised 8ühed ostsid teiste maad üles) 19.saj algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus vallakogukond. Keskseks sai vallakohus · koondusid talupoegadesse puutuvad õiguslikud, politseilised ja administratiivsed funktsioonid · koosnes kolmest liikmest: ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi seast peremehed ja kolmanda sulased · lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid; nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastunuid; valvas avalikukorra järele; haldas vallalaekaid ja magasiaitu · ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka ilma maata müüa Eksisteerisid Eestimaal 1817
1849 uus talurahvaseadus-mõisniku õigus nii mõisa-kui talumaale, kuid ei võinud viimast enam mõisamaaks muuta-rent, müümine. Piirid fikseeriti. Üleminek raharendile. Samad seadused 1856Eestimaal, 1865 Saaremaal. talurahva omavalitsuse kujunemine-19saj algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus-vallakogukond-esialgu mitmesuguste kohustuste kollektiivne kandmine. Kogukonna keskseks institutsiooniks vallakohus-talupoegadesse puutuvad õiguslikud, politseilised, administratiivsed funktsioonid. Vallakohtud koosnesid 3 liikmest,kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid enda seast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastunuid, valvasid korda. Ilma vallakohtu loata ei võinud mõisnik talupoega välja tõsta ega ilma maata müüa. VK eksisteerisid Eestimaal kuni 1817a, liivimaal nim VK 1820a. kogukonnakohtuteks, seati sisse ka Saaremaal, E.
Viljaeksport Soome ja Rootsi suurenes. 1700 - 1711 – umbes 120 000 inimest: puhkes Põhjasõda ning leidis asset järjekordne ikaldus ning katkuepideemia. Ülesanne nr.3 Selgita mõisted: Maanõunik – maanõunikud moodustasid koos raehärradega omavalitsuse ladviku, kusjuures nende amet ei olnud valitav, vaid nad nimetati ametisse kogu eluks kas Maanõunike Kolleegiumi või rae poolt Adrakohtunik - politseilised ülesanded, avaliku korra tagamine, väiksemate üleastumiste uurimine ja karistamine Reduktsioon - aadlike kätte antud endiste riigimaade tagasivõtmine Rootsi aja lõpus (Karl XI) Rakmetegu – talupoegade tähtsaima kohustuse, teotöö üks osa, kus nõuti keskmisest talust 3-6 päevaks nädalas mõisasse meest hobuse või härjapaari ja rakendiga. Konsistoorium - kirikuvalitsus Maamiilits - kohalikest talupoegadest moodustatud väeüksused Rootsi vägedes Põhjasõja päevil
Talurahvakohtud kutsuti Baltimaades ellu 19.sajandi alguses. Need olid seisuslikud erikohtud, mis lahendasid talupoegade kohtuasju. Nende alamaks astmeks oli vallakohus (ka kogukonnakohus), kust kaebus edastati kihelkonnakohtusse ja sealt kreisikohtusse (maakonnakohtusse). Vallakohus oli valla maa-alal toimiv talurahvaasutus, mille koosseisu valisid talupojad endi hulgast. Vallakohtusse koondusid kõik valla talupoegadesse puutuvad õiguslikud, politseilised ja halduslikud funktsioonid. 18.sajandi keskpaiku asutasid mõned mõisnikud talupoegadest koosneva kohtu, mille nimetasid vallakohtuks. Samad nimetused säilisid ka 19.sajandi alguses väljaantud esimestes talurahvaseadustes ja -regulatiivides, millega pandi alus talurahvakohtutele. Talupoegade esimese omavalitsusliku organina püsis vallakohus ca 200 aastat, vaatamata aja jooksul toimunud muudatustele. Sellise pikaajalisuse tingis valla
Talurahva omavalitsused kuni 19. saj etendas talurahva igapäeva elu keskset osa mõis. Mõisapiirkond oli ühtlasi ka kohtupiirkonnaks. Sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema aga talurahva kui seisuse omavalitsus- vallakogukond. Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omaval...
mänge mängida. Tihti just sellepärast noor sinna lähebki, kuna kodus sellised võimalused puuduvad. Olulisel kohal on noorsootöös ennetuslikud tegevused. Noorsoopolitseinikuna kaasame noori erinevatesse politseilistesse projektidesse, kus enamus lapsi on nõus kõike kaasa tegema, sest seal nad saavad kaasa mõelda, ise otsustada ja olla nemad ise, millest ilmselt kodus või ümbritsevas keskkonnas vajaka jääb. Politseilised projektid on just selleks, et riskinoori õigele teele suunata ja tänavatelt eemale tõmmata. Riskinoorte jaoks on see täpselt nagu artiklis oli välja toodud, nende mugavast tsoonist välja tõmbamine ja tegevusse kaasamine. Kindlasti tuleb panustada rohkem ennetustööle nii, et riskinoor ei paneks toime uusi süütegusid. Juhul kui noor ka eksib, võetakse kasutusele seadusega määratud meetmed, mis iga juhtumi puhul oleks indiviidile
· igapäevaste küsimustega tegeles rüütelkonna pealik(liivimaal nimetati teda maamarssaliks) · Maakonna tasandil tegelesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ning Liivimaal maakohtud, arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju · Kubermangu tasandil tegutsesid Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus, raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad, mille otsute peale võis kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi lõplikuks · Politseilised ülesanded kuulusid adrakohtunikele ja Liivimaal sillakohtunikele,tagasid avaliku korra, väiksemad uurimised ja karistused · reduktsioon - Karl11 alustatud, millega ta andis oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaad tagasi riigile, kuna talle pärandati tühi riigikassa, enamasti Rootsi valitsuseajal aadlikele annetatud mõisad, mis anti rentida nende endistele omanikele, sellega
NB: järgnev lõik võib minna nii talurahvaseaduste alla kui ka ärkamisaja alla, ise saab vaadata, kuhu panna. AGA teadma peab niikuinii, juhuks kui ta küsib! 19. sajandi keskpaigaks oli aadli all olev kogukondlik omavalitsus tegutsemise lõpetanud. Tehti ettepanek koostada uus vallakogukonna seadus. 1866 võetigi see vastu. Selle tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisniku eestkoste alt. Sama seadusega anti omavalitsuse senised politseilised funktsioonid. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja vallakohtust. Valla täiskokku kuulusid kõik päris- ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest. Täiskogu valis volikogu, kuhu võis kuuluda 3-24 liiget. Vallavanem oli tähtsaim ja valiti talurahva seast, temal oli talupoegade üle politseivõim nii talumaadel kui ka mõisamaadel. Vallavanem koos abilistega moodustas vallavalitsuse
kindlustunne ja motivatsioon väga suured, et saada raha ja osta endale maa 2) Passikorralduse seadus - millal võeti vastu, vastuvõtmise tagajärjed · Võeti vastu 1863 aastal. Vähemalt 21-aastased talupojad said passitaotlemise teel minna elama mujale impeeriumi piires 3) Millised olulisemad muutused tõi kaasa 1866.a. vallareform? · Kogukondlik omavalitsus vabanes mõisnike eestkoste alt; · Anti omavalitsusele vallakohtu senised politseilised funktsioonid; · Vallakogukonna moodustasid mõisaterritooriumil paiknevad talupojad; · Väikesed vallad ühendati lähelolevate suurematega 4) Tööstuse areng Eestis - millised tööstusharud, kus, Eesti asend Venemaa majanduses · Masina- ja metallitööstus Tallinnas · Paberitootmine 70% kogu Vene impeeriumis vajaminevast paberist toodeti Eestis · Tekstiilitööstus Narvas
karistamine peavad vastama riikliku üldiste sunnadele. 6. Kriminaal-justiitssüsteem ja selle roll kuritegevuse kontrollis Kriminaal-justiitssüsteem (criminal justice) tegeleb formaalse sotsiaalse kontrolli funktsiooni täitmisega. Eesmärk: kriminaalseaduse toimimise tagamine. Toimub fikseeritud juhtumite liikumine läbi kriminaal-justiitssüsteemi erinevate lülide: 1) tavaliselt on esimeseks lüliks politsei ja teised politseilised asutused, kes vahetult puutuvad kokku kuriteo faktiga (so politsei, Kaitsejõudude Peastaabi vastav osakond, Maksu- ja Tolliamet, Piirivalveamet jne); 2) eeluurimine ja riiklik süüdistus Eestis viivad eeluurimise läbi politseilised asutused ja riikliku süüdistuse esitab prokuratuur. Mõnes riigis on näiteks prokuratuuri uurijad (olid Nõukogude ajal ka Eestis);
kaitseb või ei kaitse tema põhiseaduslikke ja teisi sõnades seadusega tagatud õigusi, see ongi käesoleva essee teema tavalise inimese seisukohalt. ÕIGUS PEAB VABADUSE JA DEMOKRAATIA TINGIMUSTES TEENIMA ÕIGLUST: Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambul sõnastub Eesti Vabariigi kui riigi "mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele". Õigusrikkumiste jälitamisel-avastamisel, uurimisel ja süüdistuse esitamisel on juhtroll loomulikult riigi käes politseilised uurimisorganid (kapo ja kripo) ning prokuratuur on riigi instrumendid kahtlustuste uurimisel; advokatuur peab tagama süüdistatu õiguste kaitse ja uurimise menetlustoimingute vastavuse kehtestatud normidele; kohus peab erapooletult ja sõltumatult kaaluma süüdistuse (riigi) ja kaitse (sõltumatute advokaatide) argumente. Inimene peab lootma, et teda koheldakse õiguskaitse süsteemis õiglaselt. Meie aja Euroopa tippkirjanik Michel Houellebecq väljendab seda nii: "..
1941 aasta suvel ja sügisel tegutsesid kinnipidamiskohad kohati surmalaagritena, näiteks Tartu laager, kuid üldiselt suure hulga kahtlusaluste kinnipidamiseks, kellest üle kolmandiku vabastati ja ülejäänud mõisteti surma või koonduslaagrisse. 1941 suvel ja sügisel oli poliitilistel põhjustel arreteeritute hulk nii suur, et nende kinnipidamiseks asutati kohale jõudnud Saksa üksuste korraldusel lisaks vanglatele ajutised koonduslaagrid. Suvel 1942 nimetati kõik politseilised kinnipidamiskohad ja laagrid, mis kandsid seni nimetust koonduslaager ümber töö- ja kasvatuslaagriteks (AEL). Suvel 1942 oli selliseid 3: Tallinna AEL (endineKeskvangla), Tartu AEL ja Murru AEL. Vahialused olid liigitatud kolme kategooriasse. Kõige kõrgema kategooria vangid tuli saata Tallinna AELi, kust nad tuli edasi toimetada Saksamaa koonduslaagritesse. Kinnipeetavate massilisemat saatmist
Tänu sellele, et valimiskord oli üles ehitatud pärisperemeestele, siis kõik need ametid lähevad paratamatult peremeeste kätte, kuna neil on koosolekutel ülekaal. Valla omavalitsusorganiks saab vallavolikogu, mille liikmete arv oli piiratud, vastavalt sellele, kui palju liikmeid kogukonnas oli (8-24 mees volikogus). Vallavolikogus pooled pärisperemehed ja pooled maata mehed. Vallavolikogul on ka oma esimees. Vallavolikogul on ka politseilised funktsioonid, pidid määrama trahve, lühemaajalisi areste jms. Seda 1866. aasta vallavolikogu seadust loetakse väga oluliseks arenguks talupoegade isetegemise arenguloos. Funktsioonid tulevad edasi juba Eesti Vabariiki. 19. sajandi keskpaiga kohta võib öelda, et just sel ajal toimub ka suur üleminek teorjuslikult mõisamajanduselt kapitalistlike suhete juurde. See eeldas palgatööjõu massilist kasutamist, seda nii mõisas, aga ka päriseksostetud taludes. Oluline on see,
12 assesorit. Kui Rootsi võimud selle sisse seadsid, siis arvasid, et tartu õuekohtu kompetentsi laienevad ka teised alad, kuid eestimaa aadlid olid jälle nii vastu asjale, et ei õnnestunud. Kohtu koosseis, mis esialgu kokku pannakse seal liivimaalasi ei olnud. Eestimaalt oli sinna tegelasi kutsutud küll. 12 assessorist taheti et vähemalt 6 oleks aadlikud. KOhus käis koos 2 korda aastas. III õuekohus moodustatakse turusse. Mitte keegi kellegile ei allunud, kõik kohtud olid iseseisvad. Politseilised funkt seot sillakohtutega, pidid tagama sildade korrashoiu. Sillakohtud sarnased adra e aadlikohtutega. Ajatakse taga pagenud tp ja osaletakse kõrgemate otsuste täideviimisel. Riigil tekib teatav vastuolu nendega. 1664 sillakohtud saadetakse laiali. Vene võimu alla minnes sillakohtud taastatakse Eraldi TÜ kohus. Persoonid,kes akadeemilisel tasemel sinna kuulusid. Formaaljuriidiliselt oli eesti alal 10 linna ( tp eesti alal): Tallinn( 1561), Narva(1581),
a) segaabielus elavale juudi abielupoolele, kui abielust on sündinud lapsed, keda ei loeta juutideks ja ka sel juhul, kui abielu enam ei kehti või kui ainuke poeg on käimasolevas sõjas langenud; b) juudi abielunaisele lastetus segaabielus abielu kestel. §4 (1) Kes §§ 1 ja 2 nõudmistest teadlikult või tahtmatult üle astub, seda karistatakse rahatrahviga kuni 153 riigimarka või kuni 6-kuulise vangistusega (2) Muud politseilised julgestusabinõud või karistusmäärused, mille järgi on määratud kõrgem karistus, jäävad muutmata. §5 Politseimäärus kehtib ka Böömi- ja Määrimaa Protektoraadis, Böömi- ja Määrimaa riigiprotektor võib eeskirja § 2 punkti a) Böömi- ja Määrimaa kohalikele oludele kohandada. §6 Politseimäärus astub jõusse 14 päeva pärast selle väljakuulutamist. Documents on the Holocaust
annaabi.ee 
