Nii nagu paljude asjadega meie elus, on ka politseivaldkonnas nii, et praktika võib teooriast väga palju erineda. On ju eesti filmiklassikastki tuntud väljend: ,,See, mis ma sulle praegu rääkisin, see on teooria, aga kui sa veeretama hakkad, siis see on praktika" (Joosep Toots Georg Aadniel Kiirele ,,Suvi" 1976). Niisiis praktika või teooria. Olen oma üle 20 aastase politseinikuks olemise aja jooksul kogenud korduvalt seda, kui noor kolleeg, kes politseikoolist tulles politseis tööle asub, on teoreetiliselt küll politseinik, kuid reaalsetes olukordades on otsustusvõimetu ja loodab pigem vanematele kolleegidele. Näitena võiks tuua ka olukorra hoopis teisest vallast. Nimelt sai minu poeg hiljuti kätte autojuhiload, sooritades kõik vajalikud eksamid esimesel sooritusel, olles teoreetiliselt nagu valmis juht, kes saab hakkama igas liiklussituatsioonis. Lähipäevil
Nagu eespool mainitud, on just viirsavi oma väikese tugevuse tõttu eriti lihkeohtlik. Need setted omakorda on kaetud nooremate mereliste liivadega, mille paksus on tavaliselt 23 meetrit, ulatudes kõige rohkem kümne meetrini. Pärnu ümbruse jõeorgude geoloogiline ehitus on üldjoontes sarnane. Säng on lõikunud kas viirsavisse või kohati ka moreeni. Viimase näide on Pärnu jõgi alates umbes pool kilomeetrit Paikuse politseikoolist ülesvoolu kuni Sindi paisuni, Audru jõgi alevi piires, Sauga jõgi Sauga kooli ja Rehe vahel ning Reiu jõgi vanast Valga maanteesillast ülesvoolu. Loomulikult on nendes orulõikudes lihked vähetõenäolised. Mõningatel Sauga ja Pärnu jõe lõikudel on geoloogiline läbilõige keerukam, kuna geoloogilises minevikus on olnud ajajärke, kus Läänemere veetase oluliselt alanes võimalik, et langes isegi praegusest meretasemest madalamale. Siis oli Pärnu jõgikond ilmselt liigniiske
annaabi.ee 
