Eestlaste olukord Teises maailmasõjas
Saksa armees kasutati algul ainult vabatahtlike eestlasi, kuid hiljem hakati taas kasutama
sundmobilisatsiooni. Peamiselt läksid eestlased sinna selleks, et kätte maksta Nõukogude
võimule kõige selle hirmsa eest, mida eestlased pidid läbi kogema, kuid oli ka teisi põhjusi.
Esimesed vabatahtlikud olid metsavendade salgad, millest olid moodustunud üksused.
Formeeriti idapataljone, mida kasutati julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas, aga hiljem ka
lahingues. Politseidest moodustati politseipataljone, mida peamiselt kasutati vahiteenistuses
ning ka osaliselt rindel.
1942. aastal loodi Eesti SS-leegion, kuhu hakati värbama vabatahtlike värbama, kuid sinna
läksid ainult vähesed. Seetõttu kasutati osalist sundmobilisatsiooni. Hiljem sai selle leegioni
nimeks 20. Eesti SS-diviis.
31. jaanuaril 1944 kuulutati välja üldmobilisatsioon, sest Punaarmee oli lähenemas. Suurem
annaabi.ee 
