Igaks mihklipäevaks kogukonna abivajajate nimekirjad ja abimäärad Ühiskondlik töö töövõimelised vaesed Aadlike ja vaimulike hoolekanne oli eraldi Abi andmise juhuslikkus Kogukondlik vaeste hoolekanne Hoolekanne 19. sajand Hoolekanne läks kogudustelt (mõisnikelt) üle valdadele; 1866 aastal vastu võetud vallaseaduse põhjal pidi iga vald ise oma vaeste ja abivajajate eest hoolitsema. Vallaomavalitsuse vastutusel olid muuseas politseiasjad, rahvakoolid ning haigete ja vanade hoolekanne Külakorda käimine ja vaeste oksjonid; Maksusoodustused talupoegadele; Linn hoolitses oma vaeste eest ise; Vaestele abiandmise vormid (19. saj) Vallavaese õigus käia külakorras ja talupoegade kohustus anda peavarju ja elatist; Vaeste abistamise vormid: Abi andmine koju nt toit ja küttepuud; Perekondadesse hoolekandele paigutamine: vaeste oksjonid ja külakord, maksusoodustus vaese võtnud talupojale; kohustus teha jõukohast tööd;
staatus. Samas jagati linnakodanikud klassidesse, kokku kuus erinevat kategooriat. Erinevatel kategooriatel erinevad õigused, jagamine kategooriasse sõltus jõukusest. Linna magistraadi tähtsus olulisel määral langes, ta muutus kohtuasutuseks, linna valitsemises ta enam osa ei võtnud. Linnakodanikud, kes vastasid teatud varanduslikele tingimustele, valisid esindusorgani, linnaduuma kolmeks aastaks, linnaduuma valis linnavalitsuse ja linnapea. Linna politseiasjad läksid linnakodanike pädevusest välja, linnapolitsei läks riigivõimu alla, tähtsaim tegelane selles süsteemis oli linna politseimeister, kes rääkis kaasa ka paljudes teistes linnaelu küsimustes. Kohtusüsteem Kogu senine kohtusüsteem saadeti laiali. Linna magistraat säilitas mingid kohtufunktsioonid, aga üldiselt saadeti kogu süsteem laiali. Uus süsteem oli kolmeastmeline, esimene aste loodi maakonna tasandil – maakonnalinnades, erinevate
annaabi.ee 
