vajadus peaks tekkima. Eelnõu kolmas peatükk käsitleb eradetektiividele tegevusloa andmist. Eradetektiiviteenuse osutamise õigust väljendab eradetektiivi tegevusluba. Tegevuslubasid väljastab ning neid pikendab, nende kehtivuse peatab ja kehtetuks tunnistab Politseiameti loakogu. Loakogu on politseipeadirektori poolt moodustatav kollektiivne organ, mille tegevusse võib kaasata ka ametnikke väljastpoolt Politseiametit. Tegevusloa saamiseks peab isik esitama taotluse. Taotluse sisu ja selle lisad sätestab eelnõu § 23. Eradetektiiviks saada sooviv isik peab olema vähemalt 21-aastane teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik. Teise olulise tingimusena on sätestatud vähemalt keskhariduse nõue. Eelnõu arutelu käigus kaaluti mitmeid variante, millist ettevalmistust peaks eradetektiiv omama. Algul väljapakutud juriidilise kõrghariduse või vähemalt kolmeaastane
vähemalt 18 aastane, kuid Hollandis nõutakse koheselt vähemalt kutsehariduse olemasolu, mis vastaks Eesti puhul keskharidusnõudele Samas kui meil on abipolitseiniku 1 taseme saamise eelduseks vähemalt põhihariduse olemasolu. 2. Järgnevalt tuleb kandidaadil osaleda spetsiaalsel kandidaadi päeval ,,Bewust Blauw" (teadlik sinine), kus tutvustatakse lähemalt politsei tööd ning kõrvaldatakse erinevad politseiametit saatvad müüdid ja väärarvamused, mis kandidaatidel võivad politsei tööga seoses olla. Kohapeal tutvustatakse ja näidatakse politseinike igapäevatööd, kandidaadid saavad võimaluse küsida ametnikelt nende tööd puudutavaid küsimusi ning seeläbi jõuda endas lõplikult selgusele, kas peale vastuste saamist ning politsei nö ,,halli argipäevaga" tutvumist on kandidaadil ikkagi soov kandideerimisega jätkata.
2002. aastal võeti EL Ministrite Nõukogu poolt vastu kaks raamotsust. Esimesega loodi Euroopa vahistamismäärus. Teine defineeris ühtse terroristliku õiguserikkumise mõiste, mille kõik Euroopa Liidu liikmesriigid pidid oma õigussüsteemis kasutusele võtma ja määras kindlaks kriminaalkaristuste minimaalmäära seda liiki kuriteo eest. Koostöö eesmärgiks oli takistada terroristidel leida varjupaika mõnes leebema seadusandlusega Euroopa riigis. Lisaks sellele varustab Euroopa Liit politseiametit Europoli vajalike vahenditega terrorismiriskide ja ohtude analüüsiks ning infovahetuseks antud valdkonnas. Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine Tänapäeva riigid ja nende kodanikud on omavahel tihedas suhtlemises, mida tuleb ka korraldada. Aja jooksul on rahvusvahelises suhtlemises välja kujunenud tavad, millest enamik riike ka kinni peab. Lisaks sõlmivad riigid omavahel lepinguid. Algul võib leping olla
2002. aastal võeti EL Ministrite Nõukogu poolt vastu kaks raamotsust. Esimesega loodi Euroopa vahistamismäärus. Teine defineeris ühtse terroristliku õiguserikkumise mõiste, mille kõik Euroopa Liidu liikmesriigid pidid oma õigussüsteemis kasutusele võtma ja määras kindlaks kriminaalkaristuste minimaalmäära seda liiki kuriteo eest. Koostöö eesmärgiks oli takistada terroristidel leida varjupaika mõnes leebema seadusandlusega Euroopa riigis. Lisaks sellele varustab Euroopa Liit politseiametit Europoli vajalike vahenditega terrorismiriskide ja ohtude analüüsiks ning infovahetuseks antud valdkonnas. Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine Tänapäeva riigid ja nende kodanikud on omavahel tihedas suhtlemises, mida tuleb ka korraldada. Aja jooksul on rahvusvahelises suhtlemises välja kujunenud tavad, millest enamik riike ka kinni peab. Lisaks sõlmivad riigid omavahel lepinguid. Algul võib leping olla
2002. aastal võeti EL Ministrite Nõukogu poolt vastu kaks raamotsust. Esimesega loodi Euroopa vahistamismäärus. Teine defineeris ühtse terroristliku õiguserikkumise mõiste, mille kõik Euroopa Liidu liikmesriigid pidid oma õigussüsteemis kasutusele võtma ja määras kindlaks kriminaalkaristuste minimaalmäära seda liiki kuriteo eest. Koostöö eesmärgiks oli takistada terroristidel leida varjupaika mõnes leebema seadusandlusega Euroopa riigis. Lisaks sellele varustab Euroopa Liit politseiametit Europoli vajalike vahenditega terrorismiriskide ja ohtude analüüsiks ning infovahetuseks antud valdkonnas. Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine Tänapäeva riigid ja nende kodanikud on omavahel tihedas suhtlemises, mida tuleb ka korraldada. Aja jooksul on rahvusvahelises suhtlemises välja kujunenud tavad, millest enamik riike ka kinni peab. Lisaks sõlmivad riigid omavahel lepinguid. Algul võib leping olla sõlmitud vaid kahe riigi
annaabi.ee 
