9. Leidke põhjuseid, miks muutus revolutsiooni kaitsesõda vallutussõjaks? Algul tahtis Prantsusmaa vaid revolutsiooni levitada ja ülejäänud Euroopa teda takistada. Konfliktid aga suurenesid prantsusmaa tundis vajadust oma ülemvõimu suurendada. 10. Miks peetakse Prantsuse revolutsiooni üheks tähtsamaks murranguks maailma ajaloos? Prantsuse revolutsioon pani aluse demokraatiale, levis poolehoid rahvale, ühiskonnaelu politiseerus. Prantsusmaast sai uusaegse riigi valitsemise eeskuju. 11. Leidke 5 revolutsiooni alguse saanud nähtust, mis ulatuvad ka eie aega. Üldiseks kõnetusvorisk sai „sina“ Võimu seaduslikuks allikaks on rahvas Ühiskonnaelu politiseerus Laure´i kunstimuuseum Üldine sõjaväekohustus
kloostrid, maali-, kunsti- ja raamatukogud 1793. a avati Louvre'is rahvale mõeldud kunstimuuseum ja sinna koondati paljud kunstiteosed Asutati rahvusarhiiv, pandi alus Euroopa kaasaegsele arhiivindusele Louvre muuseum Ühiskonna politiseerumine Ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale Võimu seaduslikuks allikaks on rahvas Rahvas hakkas tunnetama oma võimu ühiskonnaelu politiseerus Ühiskonnaelu politiseerumine Poliitika hakkas asendama religiooni ja sellest sai igapäevaelu osa Rahvas muutus ühtseks tervikuks Kodanikud sidusid end oma riigi piiride, keele ja ideaaliga Kasutatud kirjandus M. Laur, T. Tannberg, 2009. Inimene, ühiskond, kultuur III osa Uusaeg. Avita. Tallinn http://www.newworldencyclopedia.org/entry/Fren (24.04.11) http://zope.eenet.ee/tpl/yelekoolilised/suur-prants (24.04.11) http://www.ask
fikseerida, mis kuulub säilitamisele, mis hävitamisele 1793. aastal avati Louvre'is rahvale mõeldud kunstimuuseum ja sinna koondati paljud kunstiteosed Asutati rahvusarhiiv, millega pandi alus Euroopa arhiivindusele ÜHISKONNA POLITISEERIMINE Ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale Võimu ainukeseks seadusandlikuks allikaks on rahvas Rahvas hakkas tundma oma võimu, mistõttu ühiskonnaelu politiseerus Hakkasid eksisteerima erinevad poliitilised vaated Poliitika hakkas asendama religiooni ja sellest sai igapäevaelu osa Rahvas muutus ühtseks tervikuks Prantsuse riigist sai uusaegse riigi valitsemise eeskuju Kodanikud sidusid end riigi piiride, keele ja ideaalidega KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Prantsuse _revolutsioon (24.04.2011) http://www.slideshare.net/Aire68/suur- prantsuse-revolutsioon-presentation (24.04.2011) http://cdn.dipity
1794. aastal võeti vastu seadus avalike raamatukogude rajamise kohta terves riigis Bastille kindlus Ühiskonna politiseerumine Monarhia kukutamisega muutus kardinaalselt inimeste suhtumine riiki, valitsevasse võimu ja kirikusse Prantsuse revolutsioon purustas senised seosed: ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale Deklareeriti, et võimu ainukeseks seaduslikuks allikaks on rahvas Ühiskonnaelu politiseerus, sest rahvas hakkas tunnetama oma võimu Poliitikutel tuli oma seisukohti põhjendada, oponentidega väidelda, avaldada üleskutseid, kirjutada vastavaid brosüüre jne. Poliitika hakkas asendama religiooni ja sellest sai n-ö igapäevaelu püsiosa Aktiivne osalemine poliitilises elus sidus rahvast ning aitas kujundada uut riigiaparaati ja valitsemiskultuuri Prantsuse riigist sai uusaegse riigi valitsemise eeskuju Viited http://www.nndb.com/people/230/000092951/ ( 18.04.2011 )
1794. aastal võeti vastu seadus avalike raamatukogude rajamise kohta terves riigis Bastille kindlus Ühiskonna politiseerumine Monarhia kukutamisega muutus kardinaalselt inimeste suhtumine riiki, valitsevasse võimu ja kirikusse Prantsuse revolutsioon purustas senised seosed: ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale Deklareeriti, et võimu ainukeseks seaduslikuks allikaks on rahvas Ühiskonnaelu politiseerus, sest rahvas hakkas tunnetama oma võimu Poliitikutel tuli oma seisukohti põhjendada, oponentidega väidelda, avaldada üleskutseid, kirjutada vastavaid brosüüre jne. Poliitika hakkas asendama religiooni ja sellest sai n-ö igapäevaelu püsiosa Aktiivne osalemine poliitilises elus sidus rahvast ning aitas kujundada uut riigiaparaati ja valitsemiskultuuri Prantsuse riigist sai uusaegse riigi valitsemise eeskuju Viited http://www.nndb.com/people/230/000092951/ ( 18.04.2011 )
Suur majanduskriis.Eriti ränk al.1933 aastast.Toiduhindade langus, kriis põllumajanduses. kõik majanduskriisi ilmingud, hädaabitööde orgaiseerimine, jaanuaris 1933 krooi devalveerimine.Sisepoliitiline kriis: rahulolematus ja kriitika valistseva korra suhtes, erakondade killustumine, valitsuste kiire vahetumine(rekord 76 päeva), Vabadussõjalaste Keskliidu esilekerkimine:natsionaalsotsialistlike ideedega, juht Andres Laska, Artur Sirk,politiseerus 1933.aastaks. 1933.lisandus veel põhiseaduse kriis ja algas üleminekuaeg. Vaikiv ajastu: periood Eesti ajaloos 1934-1938(tegelikult 1940), 12.03.1934 K.Pätsi ja J.Laidoneri korraldatud riigipööre.põhjuseks vädetav vapside planeeritud riigipööre või mäss. Ehk demokraatia kaitsmine. Välja kuulutati 6- kuuline kaitseseisukord(pidevalt pikendati kuni 1938.a.). Vabadussõjaliste organisatsioonide sulgemine. algas liikmete arreteerimine.Vikiva ajastu väljakuulutamine
müümise, 7 sakramendist jättis alles vaid 2 (ristimine ja armulaud) Reformatsiooni levik Saksamaal: · Kiire levik üle riigi · Lutheri ideed olid vastuvõetavad kõikides ühiskonnakihtides · Neid oli võimalik ka muuta, tekkealus erinevatele usulahkudele · Algasid väljaastumised kiriku vastu pildirüüsteliikumised · Talurahvasõda Saksamaal 1524-26 · Juht Thomas Müntzer tahtus luua Jumalariiki · Usupuhastus politiseerus · Tekkis põhimõte ,,Kelle võim, selle usk" · Saksamaa oli killustunud, keskvõim puudus · Probleemi üritati lahendada Augsburgi usurahuga · Sõlmiti 1555, millega säilitati ennem kasutusele võetud põhimõte · Tulemuseks Kolmekümneaastane sõda 1618-48 Reformatsioon Sveitsis: · Esimene reformaator Ulrich Zwingli · Keskus Zürich · Karmistas tunduvalt Lutheri õpetust · Hukkus kodusõjas 1531
3. Gorbatsovi perestroika poliitika 4. Iseseisvust ei püüdnud saada üksnes Eesti vaid käärimine toimus kõigis liiduvabariikides ENSV TASAND 1. Rahulolematus Moskva röövellikku majanduspoliitika vastu, mis kulmineerus teatega, et Rakvere lähistel hakatakse rajama fosforikavandusi, mis viiksid Eesti ökoloogilise katastroofini. 1987. a algasid protestiaktsioonid ja Moskva loobus oma plaanist. 2. Eesti ühiskond politiseerus - tekkis esimene poliitiline partei ja liikumised 3. Võimukriis - 16. juunil 1988. a oli Moskva sunnitud rahva meeleavalduste survel vabastama EKP keskkommitee esimese sekretäri kohalt Karl Vaino ja tema asemele sai Vaino Väljas Taasiseseisvumisprotsessi võib jagada kolmeks etapiks. Etapp/dateering Tähtsamad sündmused Rahvuslik ärkamine e uus ärkamine. · Fosforiidisõda
rahva esinduskogud, sätestati kodanike demokraatlikuld õigused ja vabadused. Kodanlaste hulgas süvenes poolehoid tugeva käega poliitikale, mis lõpetaks riigis korratused. Tugevnesid monarhistlikud meeleolud. Louis Bonaparte kuulutas end keisriks Napoleon III nime all. Presisimaast sai konstitutsioonilene monarhia. Revolutsioonisündmused andsid poliitilise võitluse kogemusi tulevikuks. Ühiskond politiseerus ja tekkisid eripalgelised poliitilesed klubid ja ühingud. Nende baasil hakkasid hiljem välja kujunema parteid.
Hermaküla, Tooming, Trass, Tepandi, Ulfsak, Kilvet Esitati ka korduvalt, rühmatöö teatriprojekt ikkagi. 3. aasta üliõpilased, lavakunstikateedri 4. lend. Poliitiline tähendus, ajastu teema. ,,karje vabaduse ja uue maailma suunas". II - ,,Tuhkatriinumäng" Vanemuine, lavastas Hermaküla, kunstnik Liina Pihlak Raivo Adlas (Prints), Mae Puusepp (Tuhkatriinu), Herta Elviste (Perenaine), Kulno Süvalep (Peremees) jt. Samuti politiseerus vastuvõtul [valmis tegelikult esimesena aasta võitlust]; 68. aasta kevade sündmused. Siseretsensioone (võimukriitika, maailma ,,sisemine pessimism"). Uuenduslikkus; näidend lavastus: autoritruu. Rõhutatud teatrilisus. Tänapäeva (kaasaja) teaduse sissetoomine. Teatrilava ettenäitamine põhistseenis; tühi lava masinatega jne. ,,maailma sisemine masinavärk" kujundlikult. Retseptsioon vastuoluline. 33 etendust, mitme aasta vältel. Konflikt suurelt jaolt põlvkondlik
sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslovakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. Eesti taasiseseisvumine: 1. Kuidas mõjutas Eestit perestroika- ja glasnostipoliitika? (lk 108-109) Eestit mõjutas perestroika- ja glasnostipoliitka sellega, et toimus uue ärkamisaja algus, ühiskond politiseerus, toimus laulev revolutsioon, Eesti muutus üha enam iseseisvamaks. 2. Nimeta 1988.a. tähtsamad sündmused ja tegelased Eestis. (lk 108-110) 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri- Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 1987. aasta lõpul loodi esimene
I poolel, hiljem muutub rahuliikumiseks, olid igasuguse sõja vastu. · Notivism (põlisrahvaste liikumine)-oma kultuuri säilimise nimel (nt. indiaanlaste liikumine), kultuuriline agressioon, püütakse kujundada hollywoodlikku ja surrogaat indiaani tüüpi. · Ökoloogilised liikumised-roheline liikumine, algas 1969, kõige tuntum Green Pease, Maa Sõbrad, otsivad alternatiive, et leevendada survet keskkonnale, politiseerus 80-ndadte algul, esimene riik, kuhu rohelised jõudsid Belgia, kõige tugevamalt tegutsesid Saksamaal. · Demokraatlikud massiliikumised-rahva rinne, meil muinsuskaitselaste liikumine. Rahvusvaheline organisatsioon-millel on teatud tunnusjooned: · Peab olema vahend või suhtlemiskanal rahvusvahelises suhtlemises, mille abil suhtlevad riigid, isikud, valitsuste välised org-d.
väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks hindade langus (tegu oli ju ületootmiskriisiga) NLi Ülemnõukogu oli kahekojaline: et tagada liiduvabariikide huvide võrdsus samal ajal kui liiduvabariikide ülemnõukogud olid ühekojalised. Esimene oluline poliitiline samm peale iseseisvumise taastamist: põhiseaduse väljatöötamine!!!! Eesti kodakondsuse probleemid tol ajal: halli passi omanikud. EESTI RIIK ON LOOBUNUD TARTU RAHU AEGSETE PIIRIDE NÕUDEST. 20nda sajandi algul ühiskond politiseerus. 1905nda aasta revolutsioon lõppes lüüasaamisega. Miks? Põhialused jäid alles, tsaarivalitsus jäi püsima, nõustus küll Duumaga, kuid selle roll jäi väga väikeseks. 1905ndal aastal lähtusid eesti haritlased demokraatliku Venemaa põhimõttest. 1906ndal aastal esimest korda eesti poliitikud jõudisd mõttele, et Eesti peab saama autonoomseks. PUINE Urmo rõõmuks ^.^ autonoomia-plaani kulminatsioon on 1917nda aasta suvel Tallinnas Estonia
>200 000laulis ja nõudis võrdsust USA pealinnas eesotsas Martin Luther Kingiga Fraas -"ma unistan" võitlusmotoks. Kodanikeõiguste tagamise eelnõu rassieralduse lõpetamine avalikes kohtades, sellele eelnes neeger James Meredithi 1962.a. Missisipi Ülikoolis Föderaalvägede abil õppima kindlustamine, 1960.ja 1970. naisliikumine kodanikeliikumiste ja sexrev.(rasestumisvastaste vahendite areng ja müük),Latiinode liikumine politiseerus chicanod(mehhiko päritolu ameeriklased) loovad oma organisatsioone j, üks nende liidritest Cesar Chavez ,,Ühinenud Farmitöölised" juht ja üleriigilise tarbijaboikoti organisaator, 1961. Kongressi valitakse latiino Henry B. Gonzalez. 1961.a indiaanlaste vaesuse tunnustamine, nad ka aktiivselt 1960.aatatel oma õiguste eest võitlema. KULTUUR,ELUOLU: Seni kosmosevõidujooksus mahajäänuna: NL-1957 I sputnik, USA 1958; 1961 Gagarini kosmoselend, 1962 J
(Tannberg 2, T 2003) 3.5.1 Revolutsiooni tagajärjed Pärast revolutsioone oli absolutistlik riigikord nõrgenenud, kehtestati põhiseadused ning sätestati demokraatlikud vabadused ja õigused. Olulised olid ka revolutsioonide ühiskondlikud ja majanduslikud tagajärjed: feodaaligantide kaotamine põllumajanduses, kodanlusele laiema tegevusvabaduse andmine ja teised sellised muutused, mis kiirendasid kokkuvõttes kapitalistlike suhete juurdumist. Ühiskond politiseerus ning tekkisid eripalgelised poliitilised klubid ja ühingud. Nende baasil hakkasid hiljem välja kujunema parteid. (Tannberg 2, T 2003) 3.6 Saksamaa ühendamine 1861. aastal tõusis troonile Wilhelm I. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. 1862. aastal kutsus ta Preisi- maa valitsusjuhiks Otto von Bismarcki. See oli Saksamaa tuleviku jaoks oluline otsus. Aja
asutas 1926. aastal Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liidu. Taolisi liite loodi ka teistel linnades. 1929. aastal asutasid Tallinna, Haapsalu ja Tapa liidud Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu, mille I kongress peeti Tallinnas 26. jaanuaril 1930. Kokku tuli60 delegaati. Kuigi majandusküsimused olid peamised, kalduti ka juba poliitikasse. 9-liikmelisse juhatusse valiti kindralid E. Põdder, J. Roska, A. Larka, advokaat A. Sirk jt. EVK II kongressile( 22.märts 1931) tuli113 delegaati. Nüüd EVK politiseerus. Esitati oma nõuded põhiseaduse nõudmiseks (laiade volitustega riigipea, isikuvalimised, 50- liikmeline Riigikogu, jne.). Kongressi otsusel esitati valitsusele märgukiri põhiseaduse ja valimisseaduse muutmisest. EVK III kongress toimus 20. märtsil 1932. aastal. Osales 219 saadikut. Otsustati, et EVK-sse võib toetajaliikmetena võtta ka neid, kes pole osalenud Vabadussõjas. Nüüd oli EVK muutunud poliitiliseks rahvaliikumiseks. Liidust astus välja J. Pitka,
>200 000 laulis ja nõudis võrdsust USA pealinnas eesotsas Martin Luther Kingiga. Fraas -"ma unistan" sai võitlusmotoks kongressis. Võeti vastu kodanikeõiguste tagamise eelnõu rassieralduse lõpetamine avalikes kohtades, sellele eelnes mustanahalise James Meredithi 1962.a. Missisipi Ülikoolis Föderaalvägede abil õppimise kindlustamine. 1960 ja 1970 tekkis naisliikumine ja nii nimetatud seksirevolutsioon ehk rasestumisvastaste vahendite arengu ja müügi kasv. Samuti politiseerus latiinode liikumine, neid hakati kutsuma chicanodeks (mehhiko päritolu ameeriklased. Nad alustavad oma organisatsioone loomist ja üheks nende liidriteks muutub Cesar Chavez kes on ,,Ühinenud Farmitöölised" juht ja üleriigilise tarbijaboikoti organisaator. 1961. valitakse Kongressi latiino Henry B. Gonzalez. Siiamaani on USA olnud kosmosevõidujooksus mahajäänuna. Jätkub noorte protest kuuekümnendate põlvkonna keskklassi elumudeli vastu, Betty Friedani ,,Naise müstika" vallandas
2/3 inimestest. Moskva nõudis, et Eesti kirjutaks liidulepingule alla. Selle tegi aga võimatuks tagurlike jõudude riigipöördekatse Moskvas. Kasutades ära tekkinud situatsiooni kuulutati Eesti 20.aug. 1991. iseseisvaks. 3. Millised sisemised ja välised tegurid võimaldasid Eesti omariikluse taastamise 1991.? Sisemised tegurid: · äärmuseni halvenenud majanduslik situatsioon, kuna Eesti majandus oli allutatud NL vajadustele, · rahvas politiseerus, · Eestis oli võimukriis, mille survel K.Vaino võeti EKP 1. sekretäri kohalt maha ja tema asemele seati V.Väljas, · alanud oli perestroika ja glasnost. Välised tegurid: · iseseisvaks ei püüdnud saada mitte üksnes Eesti, vaid rahutused olid ka teistes liiduvabariikides, · lagunes kogu nn. sotsialismileer, s.t Ida-Euroopa riigid hakkasid vabanema NL võimu alt, · Lääneriikide abi iseseisvujatele,
· 7 sakramendist jättis alles vaid 2 · Ristimine ja armulaud. · Oli antisemiit(vihkas juute) Reformatsiooni levik Saksamaal · Kiire levik üle riiigi · Lutheri ideed olid vastuvõetavad kõikides ühiskonnakihtides · Neid oli võimalik ka muuta · Tekkealus erinevatel usulahkudele · Algasid väljaastumised kiriku vastu · Pildirüüsteliikumised · Talurahvasõda saksamaal 1524-26 · Juht Thomas Müntzer tahtis luua jumalariiki · Usupuhastus politiseerus · Tekkis põhimõte ,,kelle võim, selle usk" · Tekitas juurde palju probleeme · Saksamaa oli killustunud, puudus keskvõim · Probleemi üritati lahendada Augsburgi usurahuga · Sõlmiti 1555, millega säillitati ennem kasutusele võetud põhimõte · Tulemuseks Kolmekümneaastane sõda 1618-48 Reformatsioon Sveitsis · Esimene reformaator Ulrich Zwingli · Keskuseks Zürich · Karmistas tunduvalt Lutheri õpetust
Müük kui selline oli iseenesest õigustatud, kuid see puhuti sellegipoolest skandaaliks, mis sai erilise hoo sisse pärast seda, kui sai teatavaks vahendustasude suurus. Nii Eesti ajaloo kui seriaali seisukohalt on oluline, et kriisiaastad tõid Eesti poliitikasse uue jõu vabadussõjalased ehk vabsid ehk vapsid. Esimene üle-eestiline Vabadussõja veteranide kongress toimus 1930. aastal, mil arutluse all olid veel peamiselt veteranide eluolu küsimused. Kuid järk-järgult organisatsioon politiseerus, juba 1931. aastal hakati arutama põhiseaduse muutmist, 1932. aastal aga otsustati hakata liikmeks võtma juba ka Vabadussõjas mitteosalenud isikuid. Vapsidega liitusid paljud, keda ühendas rahulolematus valitsevate oludega. Nende hulgas oli suur hulk teenekaid sõjamehi, kes tundsid, et neil kui Eesti eest võidelnud ja kannatanud meestel on ka suurem õigus öelda, kuidas asjad riigis peaksid olema. Paljudel juhtudel liitus
liiduvabariikides. 5. 1991. aasta augustis toimus tagurlike jõudude riigipöördekatse. Eesti NSV tasand 1. rahulolematus Moskva röövelliku majanduspoliitika vastu, mis kulmineerus teatega, et Rakvere lähistel hakatakse rajama fosforiidikaevandusi, mis viiksid Eesti ökoloogilise katastroofini. 1987. aastal algasid protestiaktsioonid ja Moskva loobus oma plaanidest. 2. eesti ühiskond politiseerus tekkis esimene poliitiline partei ja mitmed liikumised. 3. Võimukriis 16. juunil 1988 oli Moskva sunnitud rahva meeleavalduste survel vabastama EKP keskkomitee esimese sekretäri kohalt Karl Vaino ja tema asemele pandi Vaino Väljas Taasiseseisvumise protsess Etapp/dateering Tähtsamad sündmused Rahvuslik ärkamine ehk uus *Fosforiidisõda ärkamisaeg protest oli veel *Loodi Molotov Rippendropi Pakti Avalikustamise
huvitatud oma ideede levitamisest, mitte niivõrd äritegevusest. Riigi või partei poolt doteeritavad väljaanded võisid endale lubada lugejate ja reklaamijate vajaduste ignoreerimist. Kirjastusühisuste tekkides (1908 TEKÜ, 1907/1911 Postimees) ei olnud lehe omanikeks enam mitte erakondlikud, vaid majanduslikud ringkonnad, kes ei olnud huvitatud niivõrd poliitilisi ideid levitavatest ajalehtedest, vaid suure lugejaskonnaga tulutoovatest väljaannetest. Kuidas eesti ajakirjandus politiseerus? Totaalse tsensuuri all puudub ajakirjandusel võimalus poliitilistele otsustele mõju avaldada. Eesti ajakirjandus oli teatavasti XX sajandi alguseni eeltsensuuri all. Samas oli Euroopa ja Ameerika ajakirjandus muutunud avaliku arvamuse instrumendiks, mis lõi müüdi ajakirjandusest kui neljandast võimust (seadusandliku, täitevvõimu ja kohtusüsteemi kõrval). Ajakirjanduse sotsiaalse rolli tähtsuse rõhutamine jõudis eesti ajakirjandusse läbi
annaabi.ee 
