2016. aasta haldusreformi kava ja selle võrdlus 2007. aasta reformikavaga
liialt ambitsioonikas. Suurte asutuste, nagu maavalitsuse ja maakondlikud omavalitsusliidud, re-organiseerimine
äärmiselt suures ulatuses andes liidule juurde suure hulga funktsioone ja võimekust, samal ajal piirates maavalitsuse
fuktsiooni järelvalveorgani tähendusse.
Vastuseis võib tekkida eelkõige maakondliku omavalitsusliidu poolt, mis on seni tegutsenud pigem kui vabatahtlik
MTÜ. Maakondlikul omavalitsuste liidul võib tekkida küsimus, kas institutsiooni soovitakse hakata rohkem
politiseerima ja siduma liigselt erinevate harupoliitikate ja ka EL poliitikatega, mis omakorda justkui vähendab
antud liidu KOV-ide vabadusi. Võib tunduda hirmutav erinevate kohustuste kasv ning eelkõige antud reformi eeldus,
et kohalikud omavalitsused hakkavad aktiivselt liitumisläbirääkimisi pidama, mis on pikem diskussioon ja leiab
palju vastupanu.
Kindlasti oli antud reformikava pooldajad nõus, et loetletud muutused ja lisanduvad finantsid hakkaksid regioone
arendama jõudsamalt